Suurkildi hoone 30. Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Kõrge teravkaare niss(petik), etikukivid. 31. Kes lõid peaaltarid Tallinna Pühavaimu ja Niguliste kirikusse? Pühavaimu altari lõi Bernt Notke. Niguliste kiriku tiibaltari lõi Hermen Rode. 32. Mis on surmatantsumaalide sõnum? Kes lõi Tallinna ,,Surmatantsu"? Kõik on surma ees võrdsed, alates talupojast kuni keisrini/kuningani. Bernt Notke. Must katk tappis inimesi.
muusika ametkond, mis tegeles rahvaluule kogumisega ja nende toimetamisega. Selle järgi zanri nimetus. Imiteeris rahvalaulu, kuid oli siiski autoriluule. Luuletaja Sima Xiangru, kroonikate järgi kõva joodik ja naistemees. Rändas ringi, ühel hetkel armus võõrastemajas peremehe tütresse, naine põgenes koos mehega. Tüdruku isa oli tugevasti liigutatud: otsis üles ja andis neile raha, et saaksid avada kõrtsi. Tema luuletused jõudsid keisrini, keiser kutsus oma õukonda. Kirjutas fu stiilis ülistavaid laule, õukonna elu kirjeldusi. Ülistav pateetiline zanr, ülistusood. Ei ole sotsiaalset kriitikat, raskuste kirjeldust. Kuus dünastiat 3-6 saj. Produktiivne aeg kirjanduses, tekivad uued stiilid zanrid, kirjanduskriitika. Poliitiliselt segane aeg. Mõjukamaks olid muutunud budismi liikumised, mõjutasid ka kirjandust kõige rohkem, autorite soov tegeleda hinge asjadega: moraliseeriv moment iseloomulik tänu Konfutsiuse õpetusele
emaga. Tigellinus, Poppae Sabina ja Hasdra lavastavad Nero ema süüdi. Nero tahab oma ema tappa lasta. Ptk XVII Nero sööb ühes Agrippinna ja Poppae Sabinaga pidusööki. Agrippinna järeldab Nero sõbralikkusest, et tema suhted pojaga on täiesti korras. Tema laev aga uputatakse ning ta jääb veele püsima. Kolmas raamat Ptk I-II Agripinna aitavad hädast välja lillekaupmehed. Ta saadab Nerole kulleriga kirja, kes aga kinni võetakse nii, et kiri keisrini ei jõua. Tigellinus laseb pärast kirja läbi lugemist Agrippinna mõrvata. Ptk III-IV Octaviat süüdistatakse alusetult abielurikkumises ning viiakse uurimise alla. Ta mõistetakse hoolimata tema süütust tõetavatest tõenditest süüdi. Tema ja Nero abielu lahutatakse. 4 Ptk V-VI Rahvas hakkab kohtuotsuse vastu mässama. Nero mõistab oma vigu ning laseb Octavia tagasi kutsuda
4-aastane. Agrippina elu oli tihedalt seotud nelja Rooma riigi keisriga, Agrippina ema piinati surnuks keiser Tiberiuse käsul. Julia Agrippina oli Caligula õde ja voodikaaslane, Claudiuse abikaasa ja regent ning Nero ema ja voodiseltsiline. Loomulikult ei olnud Julia Agrippina abiellunud oma osaliselt liikumisvõimetu ja kõnehäiretega onu Claudiusega armastusest. Määravaks olid taktikalised kaalutlused: oluline oli avardada oma poja võimalusi, ehk isegi keisrini välja. Agrippina oli kindlameelselt nõudnud, et Claudius adopteeriks 13-aastase Nero. Aimates milliseid raskuseid võib see tekitada troonipäriluse osas täitis 5 keiser oma abikaasa soovi väga vastumeelselt. Keisri armastatud poja varasemast abielust, Britannicuse, kuulutas Agrippina nõrgamõistuslikuks epileptikuks. Agrippina tegeles üliaktiivselt oma poja tuleviku nimel, tal õnnestus muretseda Lucius Domitius
sisendamine, et ,,eestlane on olla uhke ja hää". Rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus oli liikumise eestvedajaks Jannsen, kes hakkas välja andma Eesti Postimeest, tema kandis ka üldlaulupeo juhatamist. Tema tütar Lydia Koidula aitas teda kõikides asjaajamistes, nende perekonna algatusel loodi ka Vanemuise Selts. Peterburis jäi silma õuemaalija Johann Köler, kes aitas Eesti talupoegadel palvekirjaga keisrini jõuda. Tekkis mõte luua eestikeelne kool pühendusega Aleksander I-le. Kooli rajamiseks koguti raha, korraldati kontserte ja näidendeid. Üle eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed. Kogu ürituse juhtimiseks loodi Tartus Peakomitee. Rahvuslike ideede levikule aitas kaasa ka seltsiliikumine. Esimesi oli nt Tartu asutatud Vanemuine (1865) ja Tallinnas Estonia(1866). Vanemuine korraldas laulupidusid
Viimane küsis selle peale, et kas ta vene, prantsuse või saksa keelt oskab. Ants vastas, et ei oska. Kindral ütles, et väga hea, et ennast süüdi tunnistab. Kohtus määrati Antsule ainult 100 vitsa hoopi, sest ta oli 97 numbri all õigeks ja 3 numbri all süüdlaseks mõistetud. Ants päris, et milles ta siis süüdi on. Kohtunik luges need ette, kuid Ants ütles rahulikult, et ta ka nendes süüdi ei ole. Kui uudis Mahtra sündmustest hiljem ka keisrini jõudis, ütles keiser, et surmanuhtlused jäävad ära. Kui karistamiseks päev kätte jõudis, pidid igast talust keegi inimese saatma, kes peab vankri esimeserd rattad, kotitäie kõlkaid ning labida ja luua kaasa võtma. Labidas ja luud olid nuhtluseplatsi lumest puhastamiseks. Karistus platsi ümber oli palju rahvast, kes oma tuttavatega hüvasti jätsid, sest see oli paljudele süüdi olevatele oma enda matus. Oli käes karistusteks. Aadu Andrei ja Peeter olander said 1000 vitsa hoopi
Viimane küsis selle peale, et kas ta vene, prantsuse või saksa keelt oskab. Ants vastas, et ei oska. Kindral ütles, et väga hea, et ennast süüdi tunnistab. Kohtus määrati Antsule ainult 100 vitsa hoopi, sest ta oli 97 numbri all õigeks ja 3 numbri all süüdlaseks mõistetud. Ants päris, et milles ta siis süüdi on. Kohtunik luges need ette, kuid Ants ütles rahulikult, et ta ka nendes süüdi ei ole. Kui uudis Mahtra sündmustest hiljem ka keisrini jõudis, ütles keiser, et surmanuhtlused jäävad ära. Kui karistamiseks päev kätte jõudis, pidid igast talust keegi inimese saatma, kes peab vankri esimeserd rattad, kotitäie kõlkaid ning labida ja luua kaasa võtma. Labidas ja luud olid nuhtluseplatsi lumest puhastamiseks. Karistus platsi ümber oli palju rahvast, kes oma tuttavatega hüvasti jätsid, sest see oli paljudele süüdi olevatele oma enda matus. Oli käes karistusteks. Aadu Andrei ja Peeter olander said 1000 vitsa hoopi
Need kaks pataljoni saadi kokku kiiresti ja rakendati koheselt ka rinde võistluses. Lätlased oldi ideest vaimustatud. Baltisakslastes tekitas läti küti pataljonid asutamine tõsist muret tuleviku jaoks. Kindral P. Kurlov, keelas ära organi komitee tegevuse, võitsid baltisakslased oma poole kõrgema Liivimaa kirkujuhi, keelati konserdite andmine selle abil saadi korjandusi. Baltisakslased suutsid saavutada seda , et läti küti väeosade probleem, jõudis Keisrini Nikolai I , Aleksandra soovitas oma kirjades need väeosad laiali saata. 1915 a lõpuks 8 küti pataljoni võeti u 8 tuhat vabatahtlikku. Need pataljonid kandsid omi lippe, lätipärase kujundusega, erilisi rinnamärke(hindasid eriti ) Läti kütte juhtisid läti ohvitserid, käske anti vene keeles, kogu teenistusväline elu toimus läti keeles. Vabatahtlikud tulid ennekõike rahvuslikult meelestatud noorte hulgas, paljud üliõpilased, haritlased , ajakirjanikud ,arstid ja juristid jne
annaabi.ee 
