õukondlaste keskel. Inimkujutiste figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikad. Keha katavad riided, mis ei luba aimata kehavorme. Näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt. Figuurid asetsevad reas ning hõljuksid nagu õhus. Mosaiikkunstis on värvilised säravad kivikesed üksteisest selgemini eraldi, ega taotle värvivarjundeid. Mosaiike on tehtud ka abtsiidi ülaossa lagedes. Peale uut õitsenguaega on märgatav keisrikultuse taandumine ja Kristuse-temaatika mitmekesisem käsitlus (Daphnni kloostri kirik Kreekas). Ikoonmaalid peegeldavad aga hingesoojust. Vanimad ikoonmaalid olid maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8. Sajandist kasutati temperavärve segatuna munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega. Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel. Ikoone peeti pühaks, imet tegevaks objektiks. Püüti säilitada kord kujunenud kujutamisviisi.
riigi laiali. Enamasti olid keisrite portreed väga loomutruud ja nende ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Keisririigi ajal hakati inimesi idealiseerima Tiberius [õ.lk.86] Portreed on enamasti büstina [õlavööst pealaeni] Väga palju portreesid on tehtud Lucius Julius Brutus'est. Täisfiguurid togatus'ed o Vähe o Tehti ainult eriti tähtsatest isikutest Kõige tuntum togatus Keiser Augustuse marmorkuju Augustus kehtestas keisrikultuse keisritele hakati templeid püstitama ja tehti massiliselt keisrikujusid [enamus on kristlaste poolt purustatud] Vabariigi ajast on säilinud palju Caesari kujusid [parukaga]. [Vana patriits skulptuur Beier näitas pilti väga kole oli] Keisrite kolossid o Nero koloss [pole säilinud] - Pronksist - Seest õõnes [ Osaliselt on säilinud keiser Constatinuse koloss, õigemini ainult pea, mis on 3 meetrit kõrge. ]
hilis-bütsantsi kirikud olid väiksemad ja ühe kupliga (mistra kloostrikirik) BÜTSANTSI MAALIKUNST Mosaiigid: 6 saj San vitae kiriku mosaiigid Ravennas mosaiigid värvilistest kividest ja klaasist temaatika- keisri ülistamine (justinianus I ja tema naine) kijutamine- figuurid saledad, pikaks venitatud, tasapinnalised, riided toretsevad, värvid dekoratiivsed, mitte loodust jäljendavad, näod väikesed, silmad suured 9. saj keisrikultuse vähenemine, kannatava Kristuse ja Neitsi Maarja kujutamine 8-9 saj nn "Pilditüli"- pühapiltide pooldajate ikonodeulide ja eitajate ikonoklastide vahel. Selle tulemusena hävis palju ikoone ja mosaiike Ikoonid: eeskujuks võeti vanast Roomast enkaustika tehnikas mälestusportreed pühakute kujutamine, hiljem Kristuse temaatika al 8. saj kasutati tempera värve- sideaineks muna, mesi maaliti liimitud puittahvlitele-tahvelmaal kujutamisvõtted:
Kristlaste tagakiusamised algasid peatselt. Pärast Jeesuse ristilöömist visati kividega surnuks Stefanus, hukati Jakoobus, Johannese vend jne. Paulus tapeti pärimuste järgi Roomas 64. a. Tagakiusatud õpilased põgenesid Jeruusalemmast, viies kaasa oma õpetuse (evangelion). Rooma väed vallutasid Jeruusalemma 70.a. kui juudid tõstsid mässu roomlaste vastu Rooma riik pidas kristlasi ateistideks, sest kristlased ei nõustunud riiki poolt määratud sunniviisilise keisrikultuse või jumalateenistusega, ka polnud neil roomlaste meelest konkreetset jumalat ega isegi preesterkonda ja templeid jumalateenistusrongkäigu 7 korraldamiseks. Keiser Domitianuse ajal üritas riik ristikogudust täielikult hävitada: iga "secta christianorumi" liige tuli tappa. Paarkümmend aastat hiljem keiser Traianuse ajal taktika muutus: ülekuulamise ajal oma usust lahtiöelnuil jäteti nende hingeraasuke alles.
Muidu ei kaitsud rooma linna kaitsemüür, kuid keiser Aurelianuse ajal hakati müüre ehitama 15. Vana Rooma skulptuur. (konspekt) On mõjutatud kreeka skuptuurist. Roomlased on teinud arvukalt kreeka skuptuuride koopiaid. Roomas on skuptuur realistlik, kreeklastel rohkem idealiseeritud. On tehtud arvukalt keisrite ja keisrinnade kujusid Augustus keisrikultus. Toodi ohvriande ja kummmardati. Kõik keisrid ei olnud keisrikultuse poolt. Aga mõni oli nii süvenenud, et uskuski et ta on ise jumal. Roomlastel oli omapärane komme võtta kuulstelt valitsejatelt surimaskid. Need olid kipsist tavaliselt. Hoiti kappides tavaliselt. Väiksem portree büst. Togatus täispikk portree. Meestest. Kandsid pikka maani ulatuvat riiet toogat. See meenutas india naisi. Surimaskid olid võetud tavaliselt vanases eas. Siis võis olla veidi kooldunud nägu. Nad olid
Seleokiidide riik Mesopotaamia aladel mille Rooma allutab Valitsejakultus sai alguse Aleksander Suure kultusest: Pärimused Egiptuse jumal Amon/Ra kuulutas läbi oma kuju/preestri Aleksander Suure oma pojaks ning seega väideti, et Aleksander Suur on jumala poeg Aleksandri sõjaline edu oli tänu jumalikule päritolule Ptolemaioste riigis kuulutati Aleksander Suur jumalaks Keisrikultuse juured peituvad Kreeka kultuuris Heategijakultus austati inimesi, kes tegid riigile head; nende heaks viidi läbi samu talitusi, mis jumala austamiseks. Roomas, ~2 saj eKr susati samuti heategijaid jumalatega võrdväärselt Keisrikultus: 44. eKr hakati Julius Caesarit jumalikkusena austama (pärast tema surma) Esimene Rooma Keisririigi keiser Augustus oli asutatud kui jumal Austati geeniust ehk mehe seksuaalset potentsi, mis kujutab mehe kaitsevaimu; naise kaitsevaim oli
annaabi.ee 
