Keinsistliku teooria eelduseks on, et turg ei suuda hindade ja palkade jäikuse tõttu lühiajaliselt tasakaalustuda, seepärast peab valitsus stimuleerima kogunõudlust, sest kogunõudluse kasv suurendab ka pakkumist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Keinsistid, erinevalt klassikutest (kelle väide oli, et pikaajaliselt saavutab turg tasakaalu), vaatavad turutasakaalu just lühiajaliselt ning kuna lühiajaliselt turg tõesti tasakaalu ei saavuta, peabki valitsus keinsistide arvates majandusse rohkem sekkuma kogunõudluse suurendamise kaudu. Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 1,3 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tarbimise piirkalduvus (MPC - marginal propensity to consume) on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis ning väljendab, kui suur osa igast täiendavast tuluühikust läheb tarbimiskulude katteks. Vali üks: Tõene
Keinsistliku teooria eelduseks on, et turg ei suuda hindade ja palkade jäikuse tõttu lühiajaliselt tasakaalustuda, seepärast peab valitsus stimuleerima kogunõudlust, sest kogunõudluse kasv suurendab ka pakkumist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Keinsistid, erinevalt klassikutest (kelle väide oli, et pikaajaliselt saavutab turg tasakaalu), vaatavad turutasakaalu just lühiajaliselt ning kuna lühiajaliselt turg tõesti tasakaalu ei saavuta, peabki valitsus keinsistide arvates majandusse rohkem sekkuma kogunõudluse suurendamise kaudu. Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand) ületab kogupakkumist (AS - aggregate supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Kogunõudluse suurenemise tagajärjel (AD-kõvera nihe paremale) kujuneb uus tasakaal
Keinsistliku teooria eelduseks on, et turg ei suuda hindade ja palkade jäikuse tõttu lühiajaliselt tasakaalustuda, seepärast peab valitsus stimuleerima kogunõudlust, sest kogunõudluse kasv suurendab ka pakkumist. Select one: True False Feedback Keinsistid, erinevalt klassikutest (kelle väide oli, et pikaajaliselt saavutab turg tasakaalu), vaatavad turutasakaalu just lühiajaliselt ning kuna lühiajaliselt turg tõesti tasakaalu ei saavuta, peabki valitsus keinsistide arvates majandusse rohkem sekkuma kogunõudluse suurendamise kaudu. 4.1.1. Question 6 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Keinsistide seisukoht sissetulekute ja tarbimise seoste kirjeldamisel on, et tarbijad kalduvad sissetulekute suurenemisel suurendama ka tarbimist, kuid mitte sama suurel määral, kui kasvab nende sissetulek. Select one: True False Feedback Niisugusele seaduspärasusele viitas J.M
Kogunõudmine on kõikide üksikkaupade nõudmistekogusumma Vastus: Õige Vale Õige Question 3 Punktid: 1/1 Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase Vastus: Õige Vale Õige Question 4 Punktid: 1/1 Okuni seaduse järgi kutsusb 3%-line muutustööhõives esile 1%-lise muutuse RKT-s. Vastus: Õige Vale Õige Question 5 Punktid: 0/1 Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel ,,importmiinus eksport". Vastus: Õige Vale Õige Question 6 Punktid: 0/1 Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset Vastus: Õige Vale Õige Question 7 Punktid: 1/1 Klassikute arvates peaksid töötajad majanduslanguse vältimiseks nõustumamadalamate palkadega Vastus: Õige Vale Õige Question 8 Punktid: 1/1 Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu:
Kogunõudmine on kõikide üksikkaupade nõudmistekogusumma Vastus: Õige Vale Õige Question 3 Punktid: 1/1 Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase Vastus: Õige Vale Õige Question 4 Punktid: 1/1 Okuni seaduse järgi kutsusb 3%-line muutustööhõives esile 1%-lise muutuse RKT-s. Vastus: Õige Vale Õige Question 5 Punktid: 0/1 Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel ,,importmiinus eksport". Vastus: Õige Vale Õige Question 6 Punktid: 0/1 Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset Vastus: Õige Vale Õige Question 7 Punktid: 1/1 Klassikute arvates peaksid töötajad majanduslanguse vältimiseks nõustumamadalamate palkadega Vastus: Õige Vale Õige Question 8 Punktid: 1/1 Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu:
Autonoomne säästmine AS võrdub 100 Tarbimise piirkalduvus MPC võrdub 0,5 Tarbimine sissetulekute tasemel Y=400 on 300 Autonoomne tarbimine AC võrdub 100 Säästmine sissetulekute tasemel Y=300 on 50 Question 7 Keinsistide seisukoht sissetulekute ja tarbimise seoste kirjeldamisel on, et tarbijad kalduvad sissetulekute suurenemisel suurendama ka tarbimist, kuid Complete mitte sama suurel määral, kui kasvab nende sissetulek. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 8 Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus (MPS), mis väljendab
Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT'st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10. SKT deflaator näitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. Väär Test 9 kogunõudlus ja kogupakkumine 1. Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki. Tõene 2. Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel ,,importmiinus eksport". Väär 3. Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase. Väär 4. Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset. Väär 5. Optimistlik hinnang tulevikule panebmajapidamisi rohkem tarbima ning seesuurendab kogunõudlust. Tõene 6. Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka. Tõene 7. Okuni seaduse järgi kutsusb 3%-line muutustööhõives esile 1%-lise muutuse RKT-s. Väär 8. Klassikalise koolkonna arvates reguleerib kogunõudlus end ise. Tõene 9
Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT’st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10. SKT deflaator näitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. Väär Test 9 – kogunõudlus ja kogupakkumine 1. Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki. Tõene 2. Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel „importmiinus eksport”. Väär 3. Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase. Väär 4. Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset. Väär 5. Optimistlik hinnang tulevikule panebmajapidamisi rohkem tarbima ning seesuurendab kogunõudlust. Tõene 6. Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka. Tõene 7. Okuni seaduse järgi kutsusb 3%-line muutustööhõives esile 1%-lise muutuse RKT-s. Väär 8. Klassikalise koolkonna arvates reguleerib kogunõudlus end ise. Tõene 9
inflatsioon; elatustase; institutsionaalsed tegurid. Mida rohkem, parem, kiirem, seda suurem on raha ringlemise kiirus. 7. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud raha pakkumine ja üldine hinnatase? Raha pakkumise suurenemine toob kaasa hindade tõusu (inflatsioon). 8. Millest sõltub raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate elastsus? Rahapakkumise kõver on vertikaalne ehk täiesti mitteelastne intressimäära suhtes. 9. Mille poolest erineb keinsistide ja monetaristide rahapoliitika käsitlus? I rahapoliitika toimib intressimäära mõjutamise kaudu; II - raha pakkumise piiramisega saab otseselt kogunõudlust mõjutada. 10. Millest sõltub raha pakkumine (M0 ja M1) Eestis? M0 muutused valuutareservides, muutused valuutakurssides 11. Millised on kommertspankade majanduslikud funktsioonid ja tegutsemismotiivid (- põhimõtted)? Klientide raha hoiustamine, laenuandmine, maksete teostamine 12. Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada
inflatsioon; elatustase; institutsionaalsed tegurid. Mida rohkem, parem, kiirem, seda suurem on raha ringlemise kiirus. 7. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud raha pakkumine ja üldine hinnatase? Raha pakkumise suurenemine toob kaasa hindade tõusu (inflatsioon). 8. Millest sõltub raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate elastsus? Rahapakkumise kõver on vertikaalne ehk täiesti mitteelastne intressimäära suhtes. 9. Mille poolest erineb keinsistide ja monetaristide rahapoliitika käsitlus? I – rahapoliitika toimib intressimäära mõjutamise kaudu; II - raha pakkumise piiramisega saab otseselt kogunõudlust mõjutada. 10. Millest sõltub raha pakkumine (M0 ja M1) Eestis? M0 – muutused valuutareservides, muutused valuutakurssides 11. Millised on kommertspankade majanduslikud funktsioonid ja tegutsemismotiivid (- põhimõtted)? Klientide raha hoiustamine, laenuandmine, maksete teostamine 12. Kuidas saab keskpank rahaturgu mõjutada
väärtpaberitest saadav tulu on suurem kui pangast saadav intress. 8.5. Raha nõudluse käsitluse erinevused keinistlikus ja neoklassikalises majandusteoorias Kui liita kõigil motiividel hoitava raha hulgad, saame raha nõudluse kõvera (L-kõvera), mis on päripidises seoses tulu (SKP) suurusega (mida suurem tulu, seda suurem raha nõudlus) ja vastupidises seoses raha hinna ehk intressimääraga (mida kõrgem intressimäär, seda väiksem raha nõudlus). Neoklassikute ja keinsistide vaated lähevad lahku selles, milline on L-kõvera intressimääraelastsus.. 8.6. Raha ringluskiiruse mõjutegurid Maksete laekumise sagedus ning maksete teostamine ja pangaülekannete laekumise efektiivsus, intressimäär, oodatud inflatsioon, elatustase, institutsionaalsed tegurid. 8.7. Raha pakkumise ja üldise hinataseme seotus vahetusvõrrandis Vahetusvõrrand seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu. Mv=PY
com © Indrek Saar 2010 tagasi ja sellest järeldub: pikema perioodi jooksul rahal reaalsele SKP-le mõju puudub, tulemuseks on üksnes hinnataseme kasv (või kõrgem inflatsioon). Ka raha rolli osas majanduses on erinevad majandusteaduse koolkonnad erinevatel seisukohtadel. Keinsistid väidavad, et money isn`t important (raha pole tähtis), kuid monetaristid või klassikud väidavad, et mony matters (raha on tähtis). Keinsistide väide põhineb kõige lihtsamini väljendatuna loogikal, et raha avaldab reaalmajandusele mõju läbi intressimäärade (rahahulga kasv majanduses toob kaasa intressimäärade languse), kuid see mõju on kaudne ja ei pruugi seetõttu olla tugev. Monetaristide väitel avaldab raha majandusele otsest mõju (mitte üksnes läbi intressimäärade), st kui inimestel on raha rohkem, tahetakse ka teha rohkem kulutusi
annaabi.ee 
