BW-s loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. RAHAREFORMID??? 8. Milton Friedman. tema arendatud on tänapäevane arusaam inflatsiooni ja rahapoliitika sõltumatust valitsusest, argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu. Temanimeline auhind antakse välja vabaduse edendamist eest. ,,Kapitalism ja vabadus". 9. J Keynes. Peetakse tänapäevase makroökonoomia rajajaks. 1936 ,,Tööhõive, intressimäära ja raha üldteooria". Osales IMF-i loomises. Keinsismi põhimõtted: suurendada avaliku sektori töötajate palkasid, seega suureneb nende ostujõud, see suurendab nõudlust ja tarbimist, põhjustab tootmise kasvu, töökohtade teke, suurem tööhõive. Vahendeid majanduskriisist välja tulemiseks: pankade päästmine e rahasüsteemide ümberkorraldus; ei tohi karta eelarve puudujääki; tarbimist tuleb stimuleerida kasutades nt hädaabi töid. 10
rahasüsteemi korrastamisel. 1956 aastal, kui akadeemilistes ringkondades võimutsesid keinsislased, ilmus Friedmani Raha koguse teooria, mis oli põhimõtteliselt keinsluse vastane. 1960 aastatel, kui Keynesi mõju hakkas juba vähenema teatas Nixon, et kõiki poliitikud on keinsistid. Keynesi täht oli kõige briljantsem 1964 aastal, kui Kennedy- Johnsoni valitsus asus rakendama fiskaalpoliitilisi meetmeid. Keynes suri 1946 aastal. Keinsismi põhimõtted Keinslus (Keynes) 1935 aasta Roosevelt "New Deal" · suurendada avaliku sektori töötajate palkasid · seega suureneb nende ostujõud · see suurendab nõudlust ja tarbimist · põhjustab tootmise kasvu · töökohtade teke, suurem tööhõive Keynesi töödest Keynes kummutas klassikute tõestused majanduse iseregulatsiooni jõust ja pani uskuma majandustegevuse kiire languse võimalikkusest.
Oma põhiteoses The General Theory of Employment, Interest and Money ühendas Keynes rahvatulu (ehk kogutoodangu), säästlikkuse, kapitalimahutused ja tarbimise suletud süsteemiks, mis tema arvates pidi tagama majanduse tasakaalu. Kategooriaid siduvaks lüliks pidas Keynes raha. Ta võttis oma uurimise keskpunktiks tööpuuduse ja püüdis selgeks teha selle põhjused. Peamiseks vahendiks sellega võitlemisel nägi Keynes riigi majanduslikku sekkumist. Keinsismi põhimõtted: Suurendada avaliku sektori töötajate palkasid Seega suureneb nende ostujõud See suurendab nõudlust ja tarbimist Põhjustab tootmise kasvu Töökohtade teke, suurem tööhõive Sten- Erik Anderson
nägi ta valuutakomitee süsteemi). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel.Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. Ta oli Newsweeki kolumnist ning on olnud ka USA presidendi nõuandja. 24. Mis on fiskaalpoliitika? Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Fiskaalpoliitika jaguneb: Maksupoliitika; Kulutuste poliitika; Tasakaalupoliitika; Laenupoliitika. 25
· Marshall käärid teooria nõudluse ja pakkumise suhe teatud aja jooksul. · Samuelson probleemid ei allu valitsusele ja valitsus peab sekkuma riigi majandusse. Seletas oma õpikutes hästi lihtsalt ja arusaadavalt majandust. · Frienmad - arvas, et riik ei tohi majandusse sekkuda, majandus peab ise hakkama saama. · Keynes makroökonoomika rajaja. Keinsismi põhimõtted: · suurendada avaliku sektori töötajate palkasid · seega suureneb nende ostujõud · see suurendab nõudlust ja tarbimist · põhjustab tootmise kasvu · töökohtade teke, suurem tööhõive 26. Mõisted: · Mikroökonoomika teadus üksiktarbijatest ja ettevõtetest ning majanduse üksikelementidest. · Makroökonoomika teadus majandusest kui tervikust.
alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel. Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. 5. Makoökonomistide koolkonnad. Keinsism | Monetarism | Neoklassikaline koolkond Uuskeinsism | Austria koolkond. Postkeinsism 6. Konkurentsipoliitika-on üks osa riigi majanduspoliitikast ning sellel on selge eesmärk: kaitsta ja arendada efektiivset konkurentsi. Konkurentsipoliitikat on vaja kuna:1) Konkurents ei teki kõigil turgudekl iseenesest, vaid vajab mõnilord riigi meetmeid;2) Konkurents vajab
valuutakomitee süsteemi[1]). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel. Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. 4. Makoökonomistide koolkonnad. On erinevate mõtetega inimeste koolkonnad. Tuntumad on neist Austria koolkond on majandusmõtte koolkond, mis eristub teistest alljärgnevate tunnuste poolest: Loobumine matematemaatilistest mudelitest, mis võimaldab arvesse võtta tegureid, millede olulisust neoklassiline teooria jälgijad küll tunnistavad, kuid tänu komplekssusele reeglina oletavad mõju mitte avaldavat.
n Töötajate õiguste eest seismine lähendas liberaalidele, samas kontrolli nõudmine tootmise üle eemaldas neist. Internatsionaalsus oli oluline eristav tunnus, st klassi-, mitte rahvussolidaarsus. Rootsi oli erand, kus sotsialistid said stabiilse parlamendienamuse ja enamik soovis toimida läbi olemasolevate institutsioonide. n Pärast 2. maailmasõda taas oluline muutus paljud aktsepteerisid segamajandust ja võtsid omaks keinsismi (J. M. Keynes´i majandusteooria). Seotus ametiühingutega enamuses tugev, v.a. Prantsusmaa. n 1973. aasta naftakriis ja uusparempoolsete ideede pealetung, sundis veelgi enam üle võtma liberaalseid positsioone. Liikumine lähemale tsentrile. Kristlik-demokraatlikud erakonnad n Tekkisid 19. sajandil, kuid oluliseks jõuks said Euroopas pärast Teist maailmasõda. Itaalia kristlike demokraatide tähelend 1945-95. Saksamaal katoliku kiriku mõjul.
Tänu sellele põhimõttele võidakse vahel jõuda lahendusteni, milleni enamushääletusega oleks praktiliselt võimatu jõuda. Institutsionaalse kattuvuse nõude olemus seisneb selles, et avalikest hüvedest kasusaajate, otsustajate ja maksumaksjate ringid peaksid kattuma – siis ei leidu neid, kes kasu ei saa, kuid peavad kulusid kandma, või saaks kasu, kuid mingeid kulusid ei kannaks. 8 54.Milles seisnesid keinsismi tekkepõhjused ja olemus avaliku sektori rolli käsitlemisel: tööhõive problem ühiskonnas ja selle käsitlemine avaliku hüvena? Keinsismi tekkepõhjused seisnesid Suure Depressiooniga kaasnenud massilises tööpuuduses. Keynes pakkus välja, et avaliku sektori laiendamine peaks täitma tööpuudusest tingitud deflatoorse lünga (nõudlus on liiga väike, et tagada täistööhõivet). Lerneri arvates ei ole
pehmendada. Institutsionaalne kattuvus määrab ära, kes võivad hääletusel osaleda. Kattuvus on saavutatud kui hüvedest kasu saajate, otsustajate ja maksumaksjate ringid kattuvad. Need põhimõtted takistavad avalikus sektoris väärate otsuste tegemist. Näiteks välistatakse võimalus, kus maksu mitte maksvad indiviidid otsustavad maksukohuslaste üle (Rootsi rikaste parlamendisaadikute näide). 54. Milles seisnesid keinsismi tekkepõhjused ja olemus avaliku sektori rolli käsitlemisel: tööhõive probleem ühiskonnas ja selle käsitlemine avaliku hüvena? Keinsismi põhilise tekkepõhjusena nähakse USA-s 1930. aastatel Suure Depressiooniga kaasnenud massilist tööpuudust. Olukord nõudis lahendusi kriisi ületamiseks ja Keynes pakkus enda teooria välja. Keinsism nägi ette, et avaliku sektori laiendamine võib tööpuudust leevendada läbi suuremate valitsuskulutuste ja maksude alandamise läbi