“sümbolsüsteemiga”, mis muudab inimese omailma kultuurisõlteliseks reaalsuseks. Tänu sümbolsüsteemile ei ole inimene ainult füüsilise, vaid ka sümboolse maailma elanik. 16. Mida mõistab rahva kultuuriruumina Edmund Husserl? [Kultuurifilosoofia, lk 57] Rahva kultuuriruum on Edmund Husserlil (1859 - 1938) ühe rahvusliku kogukonna jagatud kultuuriline omailm. See on individuaalsete reaalsuste kogum, mida tajutakse ühiselt kehtivana. Intersubjektiivne reaalsus, kus see kuidas me asju kogeme on mõjutatud sellest, kuidas me arvame ka teised neid kogevat. Rahva kultuuriruumi liikmena tunneme,e t see keskkond on meile loomulik. Me atjume, et see kultuuriruum kehtib abjektiivse reaalsusena kõigile kogukonna liikmetele. 8 17. Mida tähendab „eel-antus“? [Kultuurifilosoofia, lk 58]
Mõnikord peetakse mittereduktiivse füsikalismi all silmas vaadet, mis tunnistab asümmeetrilist kaasumisteesi. Kaasumine. Kaasumise idee: mistahes kaks olukorda, mis erinevad mõne vaimse aspekti poolest, erinevad ka mõne füüsikalise aspekti poolest. Punktid ja kujud: pildi globaalsed omadused on määratud punktide asukohaga. Mistahes kaks pilti, mis erinevad oma kuju poolest, erinevad ka oma punktide asetuse poolest. Kaasumistees. Kaasumisteesi saab esitada kehtivana kõigis võimalikes maailmades, st paratamatult kehtivana ning nõrgemas versioonis, kehtivana üknes meie maailmas. M omadused kaasuvad F omadustega parajasti siis, kui paratamatult kõikidel asjadel, millel on samad F omadused, on ka samad M omadused. Eeldatakse, et see on asümmeetriline seos ja vastupidine seos ei kehti. F omadused määravad ära M omadused nii, et kahel entiteedil, millel on täpselt samad F omadused, peavad olema ka samad M omadused
kohustust loobuda edasises elus filosofeerimisest. Niisugusele kujutletavale pakkumisele vastab Sokrates: “Austan ja armastan teid, ateenlased, kuid kuuletun siiski pigem jumalale kui teile …” (29 d). Niisiis paistab Sokrates esmapilgul valivat absoluutse kehtivusega normi põhjendamisel eelmises loengus kirjeldatud neljast normiõigustamise strateegiast kõige traditsioonilisema, nimelt sellise, kus baasnormi põhjendatakse jumala tahtega. Samas ei ole aga Sokratese poolt absoluutselt kehtivana käsitletud norm samastatav arhailise aja enesestmõistetava kehtivusega normidega, millele müüt omistas jumaliku päritolu. Selgitab ju Sokrates antud absoluutse normi sisu välja mitte traditsioonilisest müüdist lähtudes, vaid dialektika, st. inimliku kaalutluse teel. See lähendab tema normiõigustuse viisi Protagorase “õiguslikule positivismile”. Kuid kui Protagorase jaoks seisnes inimlik kaalutlus kui normide põhjendamise alus avalikku arvamust kujundavas debatis,
Abielu kehtetuse tagajärjed-tühine abielu on tühine algusest peale, kehtetuks tunnistatud abielu on tühine algusest peale, abielu tühisuse korral on ka abieluvaraleping tühine, varalistele suhetele kohaldatakse seltsingu sätteid, õigusvastaselt käitunud abikaasa vastu on õigus nõuda ülalpidamist ja varaühisuse kohaldamist. Abielu lõppemine-abielu loetakse lõppenuks kohtulahendi jõustumisest. Abielu käsitletakse enne abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse jõustumist kehtivana. Lahuselu jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks. Objektiivne lahuselu-puudub ühine majapidamine/kooselu. Subjektiivne lahuselu-ühine majapidamine/kooselu puudub vähemalt ühe abikaasa tahtel. Lahuselu tagajärgedeks on abikaasa ülalpidamine, tarbevara jagamine, eluaseme kasutusõiguse määramine. Abielu lõppemise põhjused: 1. abielu lahutamine; 2. abikaasa surm; 3
tagajärgedega; - Reeglite ja printsiipide vaheline kollisioon Neile kõigile ühine: deduktiivse otsustamise aluseks olev üldine reegel pole veel kindlaks tehtud; Kollisioonide lahendamine on nõutav ka siis, kui alamalseisva normi õigustühisus ei tulene mitte üksnes eksimusest protseduurireeglite vastu, vaid ka siis, kui ta on selliste normidega vastuolus, millest tulenevad eelkõige sisulised nõuded temale. Probleemi teine pool – alamalseisvat normi tuleb käsitleda kehtivana, kuigi ta on loodud normide hierarhia vastu eksides. Seega võib teatud juhtudel otsus olla jõus, kuigi ta on seaduse teatud positsioonidega vastuolus (ekstreemseim näide: nn contra legem määrused). Transformatsioone mitteomava õigussüsteemi olemasolu – võimalik ainult juhul, kui õigussüsteem koosneks üksnes primaarsetest õigusallikatest, mis oleksid võimelised kaitsma ka mitteõiguslikke väärtusi ja kui otsustamist oleks võimalik taandada lihtsalt loogiliste tulemuste jadaks
plaanimisel konkretiseeritud eesmärgid ning meetmed. Nende põhimõtteline erinevus seisneb ainult vormis, mille abil käitumisootusi stabiliseeritakse ja läbi viiakse. Organiseerimine tähendab käitumisootuste formaliseerimist, st formaalsete reeglite väljatöötamist. Viimased on õiguspäraste subjektide poolt teatud kujundamisaktis tasakaalustatult, mittepersonaalselt, st sõltumatult teatud indiviidist kehtivana, selgitatud ja kirjalikult fikseeritud. Seega tähendab organiseerimine käitumisootuste formaliseerimist ametlike reeglite kaudu. Inimeste juhtimine tähendab teise indiviidi või inimeste grupi personaalset mõjutamist teatud eesmärgi suunas. Käitumisootusi ei viida läbi siin formaalsete reeglitega. Pigem saavutab juht juhitavate järgimise teatud eesmärkide saavutamiseks kas erialase autoriteedi (argumentide), isiksuseautoriteedi (aura, võlu) või
annaabi.ee 
