oma. · Õiglus tähendab eelkõige inimeste võrdset kohtlemist, samas ka igaühe vajaduste ja võimete arvesse võtmist. · Õiglane on: Kohelda igaüht lähtuvalt tema isikupärastest omadustest. Kohelda igaüht sarnases olukorras ühtemoodi. N: õiglane õigus: õigusnormid kehtivad kõigile lähtumata isikuomadustest. Õiguskindlus · Tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. · Idee kohaselt peab õiguskord olema kujutatud selliselt, et inimesel on võimalik oma käitumist õiguse järgi seada. Õigus peab olema selge, kuid kindel & ühetähenduslik · Õigus on kindel, kui selle realiseerimine on riigi poolt reaalselt tagatud. · Õigust tagavad riigi institutsioonid (kohus jms) · Õiguse kindlus sõltub sellest, kui kaua on võimalik üht vaidlust tõstatada või kedagi kohtu alla anda.
Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte akt. · Mittetäitmine on lõppastmes tagatud riigi sunniga. Ombudsman on riigiametnike õiguslikku tegevust uuriv ametnik. Õigus jaguneb: · Eraõigus
määratleda, millisel viisil tuleb käituda. Õigus on inimese tegevuse ja headuse kujundaja siiski ainult juhul, kui inimene võib mõistlikult eeldada, et see, mis õigusena kehtib, viiakse ka tegelikkuses ellu. Õiguskindluse idee kohaselt peab õiguskord olema kujundatud selliselt, et inimesel on võimalik oma käitumist õiguse järgi seada. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigusnormi loogiline struktuur on samasugune nagu igal käitumisreeglil: KUI ……….. (I), SIIS ………… (II), VASTUPIDISEL JUHUL ………… (III). Struktuuri alusel liigitatakse õigusnormid täielikeks ja spetsialiseeritud õigusnormideks. Täielik õigusnorm koosneb faktilisest koosseisust ja õiguslikest tagajärgedest. Täismahus norm koosneb kolmest elemendist: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. See
3) Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda õigustavad ülekaalukad põhjused 4) Õiguspärane ootus a. Laiemas mõttes hõlmab ka ebasoodsa tagasimõju keelu b. Kitsamas mõttes on põhjendatud ootus seaduse kehtimisse 20 Salajase õiguse keeld , jagatud kolmeks 1)riigi teataja põhiseaduse VI Legaalsus ehk seaduslikkus § 3 lg 1 lause 1 1. Teostatakse põhiseaduse alusel põhiseaduse prioriteedi põhimõte. Kõik alamal seisvad aktid ja toimingud peavad olema kooskõlas põhiseadusega 2. seaduse alusel
3) Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda õigustavad ülekaalukad põhjused 4) Õiguspärane ootus a. Laiemas mõttes hõlmab ka ebasoodsa tagasimõju keelu b. Kitsamas mõttes on põhjendatud ootus seaduse kehtimisse VI Legaalsus ehk seaduslikkus § 3 lg 1 lause 1 1. Teostatakse põhiseaduse alusel põhiseaduse prioriteedi põhimõte. Kõik alamal seisvad aktid ja toimingud peavad olema kooskõlas põhiseadusega 2. seaduse alusel a) negatiivne dimensioon negatiivne on põhiseaduse prioriteet b) positiivne dimensioon seadusreservatsioon (õiguste piiramiseks peab olema seaduslik alus) ii
3) Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda õigustavad ülekaalukad põhjused 4) Õiguspärane ootus a. Laiemas mõttes hõlmab ka ebasoodsa tagasimõju keelu b. Kitsamas mõttes on põhjendatud ootus seaduse kehtimisse VI Legaalsus ehk seaduslikkus § 3 lg 1 lause 1 1. Teostatakse põhiseaduse alusel põhiseaduse prioriteedi põhimõte. Kõik alamal seisvad aktid ja toimingud peavad olema kooskõlas põhiseadusega 2. seaduse alusel a) negatiivne dimensioon negatiivne on põhiseaduse prioriteet b) positiivne dimensioon seadusreservatsioon (õiguste piiramiseks peab olema seaduslik alus) ii
Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda õigustavad ülekaalukad põhjused 22 Õiguspärane ootus RKPJK 30.09.1994 Talumees Rikmani case xd a. Laiemas mõttes hõlmab ka ebasoodsa tagasimõju keelu b. Kitsamas mõttes on põhjendatud ootus seaduse kehtimisse VI Legaalsus ehk seaduslikkus § 3 lg 1 lause 1 1. Teostatakse põhiseaduse alusel – põhiseaduse prioriteedi põhimõte. Kõik alamal seisvad aktid ja toimingud peavad olema kooskõlas põhiseadusega 2. seaduse alusel a. negatiivne dimensioon – negatiivne on põhiseaduse prioriteet b
määratleda, millisel viisil tuleb käituda. Õigus on inimese tegevuse ja headuse kujundaja siiski ainult juhul, kui inimene võib mõistlikult eeldada, et see, mis õigusena kehtib, viiakse ka tegelikkuses ellu. Õiguskindluse idee kohaselt peab õiguskord olema kujundatud selliselt, et inimesel on võimalik oma käitumist õiguse järgi seada. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigusnormi loogiline struktuur on samasugune nagu igal käitumisreeglil: KUI ........... (I), SIIS ............ (II), VASTUPIDISEL JUHUL ............ (III). Struktuuri alusel liigitatakse õigusnormid täielikeks ja spetsialiseeritud õigusnormideks. Täielik õigusnorm koosneb faktilisest koosseisust ja õiguslikest tagajärgedest. Täismahus norm koosneb kolmest elemendist: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. See
annaabi.ee 
