ABIELU LAHUTAMINE JA KEHTETUS • Abielu lahutamisele kohaldatakse abielu üldistele tagajärgedele kohaldatavat õigust, mis rakendus lahutusmenetluse alustamise ajal • Kui lahutamine ei ole selliselt kohaldatava õiguse järgi lubatud või on lubatud vaid väga rangetel tingimustel, kohaldatakse Eesti õigust, kui ühel abikaasal on Eesti kodakondsus või elukoht, või ta omas seda abielu sõlmimise ajal • Abielu kehtetusele kohaldatakse abielu eeldustele kohaldatavat õigust • Ülalpidamiskohustustele kohaldatakse 1973. a Haagi konventsiooni regulatsiooni (eelkõige abikaasad) LAPSE JA VANEMA SUHTED • Vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldub lapse elukohariigi õigus • Põlvnemise tuvastamisel ja vaidlustamisel lähtutakse lapse sünnijärgse elukohariigi õigusest • Vanema suhtes võib põlvnemist tuvastada ja vaidlustada ka vanema elukohariigi õiguse järgi.
Kui töölepingu ülesütlemine ei vasta eespool nimetatud tingimustele ehk puuduvad ülesütlemise õigustavad asjaolud või ülesütlemisel on menetlusreegleid oluliselt rikutud, on tegemist õigusvastase ülesütlemisega. TLS kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, kas ülesütlemine on kehtiv või mitte, tuleb ülesütlemise kehtetusele tugineda soovival poolel pöörduda hagiga kohtusse või avaldusega töövaidluskomisjoni ja tõendada ülesütlemise kehtetuse aluseks olevaid asjaolusid. Kehtetusele tuginev pool peab töövaidlusorganis (kohus, töövaidluskomisjon) suutma tõendada, et tööleping pole ülesütlemisega lõppenud, kuna ülesütlemiseks vajalikud eeldused on täitmata. Raseda või alla 3-aastast last kasvatava töötaja puhul
Töövaidlusorgan tunnistab TL ülesütlemise tühiseks (§ 104) kui puuduvad asjaolud, mis seaduse järgi on TL ülesütlemise aluseks ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetel (oluliselt rikutud menetlusreegleid) ja tühistab kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, seda ei saa T nõuda, kui leping on ülesöeldud töötajapoolse lepingu rikkumise tõttu. (§ 106) Kehtetusele tuginev pool peab töövaidlusorganis suutma tõendada, et tööleping pole ülesütlemisega lõppenud, kuna ülesütlemiseks vajalikud eeldused on täitmata. Raseda või alla kolmeaastast last kasvatava töötaja puhul rakendub pööratud tõendamiskoormus, mille kohaselt tööandja peab tõendama, et ta vabastas nimetatud isikud seaduses lubatud alusel, mitte aga põhjusel, et töötaja on rase või kasvatab väikelast.
Seda alust ei peeta siiski rahvusvahelises õiguses selgelt väljakujunenuks. Kui riik tunnistab oma nõusoleku rahvusvahelise lepingu siduvuse kohta kehtetuks, laieneb kehtetus üldjuhul kogu lepingule. Nõusolekut lepingu siduvuse kohta ei või tühistada, kui riik kehtetuse alusest teadasaamise järel nõustub lepingu kehtivusega. VLÕK art. 69 (2)(b) ei näe rahvusvahelise lepingu kehtetuse ühese tagajärjena ette restitutio ad integrum`it, vaid sätestab, et enne lepingu kehtetusele osutamist heas usus tehtud toimingud ei muutu lepingu kehtetusest ebaseaduslikuks. Kohaldamine. Rahvusvahelist lepingut võidakse poolte kokkuleppel enne jõustamist ajutiselt kohaldada. VSS sätestab, et ajutine kohaldamine on lubatud vaid siis, kui sellega ei piirata isikute põhiõigusi ega vabadusi. Sõlmimine. Algab tekstis kokkuleppmisega. See toimub kahe- või mitmepoolsetel läbi- rääkimistel; rv organisatsiooni või selle allasutuse tööorganis; teksti vastuvõtmisega rv
Võimalik ebaõigele infole tuginedes antud hääl tühistada või tugineda selle tühisusele ning taotleda ka seaduses ettenähtud juhtudel otsuse kehtetuks tunnistamist (TsÜS § 33). 4.4.2.3. Organi otsuste vaidlustamise õigus Aktsionäril õigus vaidlustada seaduses ettenähtud alustel ja korras nii üldkoosoleku, nõukogu kui juhatuse otsuseid (ÄS § 296, 302, 322), vt RKTKo 14.11.2002.a. otsus nr 3-2-1-135-02. Üldkoosoleku otsuse tühisusele või kehtetusele saab tugineda, kui kohus on tühisuse tuvastanud või otsuse kehtetuks tunnistanud. Aktsionäril ei ole üldjuhul õiguslikku alust vaidlustada aktsiaseltsi poolt tehtud tehingute kehtivust kolmandate isikutega ega nõuda aktsiaseltsilt ebasoodsa tehinguga tekitatud kahju hüvitamist. 4.4.2.4. Kvalifitseeritud osalusega seotud õigused 1. Aktsionär, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võib nõuda:
- Riigikohtu otsus Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 108 lg 1 ja alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 138 lg 1 kohustavad toimima tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste kandmisel heas usus. Arvestades AÕS § 74 eesmärki ja kaasomaniku nõusolekut asja reaalosa koormamiseks, ei ole tema õigusi reaalosa koormamisega rikutud ja kohustuse tõttu toimida tsiviilsuhtes heas usus ei saa ta tugineda reaalosa koormamise kehtetusele sellel alusel, et see võib olla toimunud ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ja rikkuda nende õigusi. 3-2-1-100-08, pöörata eelkõige tähelepanu p 25-26 Asja reaalosa koormamine koormab asja ja mõjutab kõigi kaasomanike õigusi asja suhtes. Seetõttu nõuab ka alates 01.07.2003 kehtiv AÕS § 74 lg 1 redaktsioon asja reaalosa koormamiseks kõigi kaasomanike kokkulepet. Reaalosa koormamises võivad kaasomanikud
annaabi.ee 
