Ütlus on öeldud sõna või sõnade rida. Need ei ole üksteisest eraldatud ja iseseisvad, vaid kujutavad endast pigem telliseid, millest taotluslik (intensionaalne) kõnetegevus koosneb: Esitised (Propositional utterance) viitavad teistele asjadele Illokutiivsed ütlused taotlus suhelda (vastastoime), Perlokutiivsed ütlused taotlus mõjutada käitumist. Searle jagab kõneteod 5 suurde klassi: tõdemused, tundeväljendused(kirjeldavad olukordi ja tundeid), kohustumised, juhised ja kehtestused( muudavad olukordi,maailma korraldatakse ümber sõnade järgi, mitte vastupidi) Kohustumised, juhised ja kehtestused muudavad olukordi: maailma korraldatakse ümber sõnade järgi, mitte vastupidi. = radikaalne nägemus: ühiskond, inimkultuur ja kogu tsivilisatsioon on kõnetegude tulemus. Semiootikakoolkonna käsitlus, mis on märk Semiootika keskne termin on ,,märk. Märkide ja nende toime uurimist nimetatakse semiootikaks. 3 põhiobjekti märk, kood, kultuur
2. Kergelt toitvad suhted neil on teatav panus minu arengusse ja/või elu nautimisse 3. Mittemidagiütlevad suhted need suhted ei tee mulle midagi 4. Kergelt mürgised suhted need vähendvad kergelt mu iseolemist ja/või elust rõõmu tundmist 5. Väga mürgised suhted need eriliselt nõudlikud, vaenulikud või närvesöövad suhted on minu jaoks äärmiselt kurnavad Kehtestavuse suurendamise meetoded: Loomilikud kehtestused Eneseavamine Kirjeldavad tunnustamised Kehtestused suhetes (suhtekehtestused) Valikuline tähelepanematus Eemaletõmbumine Spektervastus Valikuvõimalused Loomulikud ja loogilised tagajärjed Peatage tegevus, aktsepteerige tundeid Ütelge ei Muutke keskkonda On olemas kaks erinevat konfliktide liiki: realistliku konflikti puhul on olemas vastukäivad vajadused, eesmärgid või väärtusedmitterealistlik konflikt aga
Kehtestamisprotsess, mis on loodud selleks, et aidata kehtestajal saada oma vajadused rahuldatud ning reageerida samas konstruktiivselt teise inimese oodatavale kaitsereaktsioonile, järgib kuut sammu: 1. ettevalmistus 2. kehtestamissõnumi saatmine 3. vaikus 4. kaitsereaktsioonid peegeldav kuulamine 5. protsessi kordamine 6. lahendusele keskendumine. KEHTESTAMISVÕIMALUSTE LAIENDAMINE Kehtestavuse suurendamiseks on palju võimalusi: loomulikud kehtestused – mitteagressiivsed viisid oma vajaduste rahuldamiseks, kasutamata mingit kindlat meetodi. Need on kõige sobivamad siis, kui ei teie ega teine inimene ei ole eriti stressis ning kui kehtestus ei kutsu tõenäoliselt teises eile erilist pinget. Eneseavamine – toimub siis, kui olete teiste juuresolekul teie ise. See on intellektuaalne ja emotsionaalne ausus – keeldumine oma sisemise mina teiste inimeste eest varjamisest. Eneseavamine
Kaitsereaktsioonidega toimetulemise üldine strateegia on alati sama: peegeldavalt kuulata (eriti tundeid) ja uuesti kehtestada. - Afekt - hääletooni ja kehakeele poolt edasiandav emotsiooni tugevus. - «Suudlusega väljaviskamine» - situatsioon, milles väljapakutud lahendus on lihtsalt kaval kaitsereaktsioon, et inimesest lahti saada. 15 Kehtestamisvõimaluste laiendamine Kehtestuste tüüpid: 1) Loomulikud kehtestused - mitteagressiivsed viisid oma vajaduste rahuldamiseks, kasutamata mingit kindlat meetodit. 2) Eneseavamine - intellektuaalne ja emotsionaalne ausus - keeldumine oma sisemise mina teiste inimeste eest varjamisest. 3) Kirjeldav tunnustamine - võimalus anda teisele inimesele teada, et hindate tema spetsiifilist käitumist. 4) Kehtestused suhetes - erinevus kolmeosalise kehtestamissõnumist on see, et siin ei ole mainitud konkreetset või otsest mõju.
Kaemus kaemuses kaemus EI NÄE et X fakt P © M.Rosenta u 30. Kuidas liigitatakse kõnetegusid kõneakti teoorias? 1. Tõdemused ehk assertiivid 2. Kohustumised ehk komissiivid 3. Juhised ehk direktiivid 4. Kehtestused ehk deklaratiivid 5. Tundeväljendused ehk ekspressiivid 31. Milline loogiline omadus eristab faktiväiteid ja hüpoteese normilausetest ja ettepanekutest? 32. Kirjeldage inimese teadvuse „kategooriaid“ (teadvusseisundite tüüpe). Mis on kavatsus? Teadvuse kategooriad: 1. Meelelised aistingud ja tajud, kehalise tegevuse reflektsioon (sh füsioloogiline vajaduspinge, nt tunnetame gravitatsiooni, kui väsime, kui näljatunne tuleb tunnetame kehaga ajakulgu)
2) Proosast eristab näidendit jutustaja puudumine. Näidendis peab seda kompenseerima dialoog, remark ning remarktekst. Monodraama on erivorm, kus peale otsese kõne puuduvad kõik näitekirjandusele omased tunnused: tegevuslikkus, dialoogilisus ja remark; 3) Dramaatika ruum ja aeg on alati olevikus. Analepsis tagasipöördumine minevikku või edasiminek tulevikku. 4) kõne dramaatikas on tegevuslik. Performatiivsed kõneaktid: käsud, keelud, kehtestused, veenmised. 5)dramaatika on orienteeritud teatrile. Näitekirjanduse moodustavad need tekstid, mis peavad silmas teatri spetsiifikat. On ka lugemisdraamad (keeruline probleemistik, suur maht). Nt Goethe Faust. N. 48 Baturini Teemandirada, poeetilised remargid. Monodraamades võib dialoog olla esindatud sisekõnena. Põhimõtteliselt aga saab teatris esitada kõiki teatri spetsiifikale
annaabi.ee 
