isegi ebaviisaka või agressiivse kliendi poole; · ebaprofessionaalselt käsitletud teenindussituatsioonid alandavad töömeeleolu ja võivad põhjustada pingeid töökollektiivis; · ära karista järgmist klienti eelmise kliendi poolt põhjustatud pingestatud olukorra või meeleolu tõttu- palu kolleeg ennast asendama, kuni maha rahuned ja tee kõik sinust sõltuv tasakaalu ja kehtestavuse kiireks taassaavutamiseks. 1.6 Tegid vea · ole täpne ja väldi vigu! Kui viga ikkagi juhtub, siis: · vabanda ja kinnita, et parandad vea kohe- klient soovib kuulda lahendusi, mitte probleeme · kuula klienti tähelepanelikult lõpuni, keskendu · ära salga, vaid tunnista oma vigu · ole asjalik ja viisakas · ole empaatiline ja anna tunda, et mõistad klienti · kui klient soovib, anna talle võimalus kaebuse esitamiseks
1. Väga toitvad suhted need annavad mu elule palju juurde 2. Kergelt toitvad suhted neil on teatav panus minu arengusse ja/või elu nautimisse 3. Mittemidagiütlevad suhted need suhted ei tee mulle midagi 4. Kergelt mürgised suhted need vähendvad kergelt mu iseolemist ja/või elust rõõmu tundmist 5. Väga mürgised suhted need eriliselt nõudlikud, vaenulikud või närvesöövad suhted on minu jaoks äärmiselt kurnavad Kehtestavuse suurendamise meetoded: Loomilikud kehtestused Eneseavamine Kirjeldavad tunnustamised Kehtestused suhetes (suhtekehtestused) Valikuline tähelepanematus Eemaletõmbumine Spektervastus Valikuvõimalused Loomulikud ja loogilised tagajärjed Peatage tegevus, aktsepteerige tundeid Ütelge ei Muutke keskkonda On olemas kaks erinevat konfliktide liiki: realistliku konflikti puhul on olemas
kutsuma (see lõpeb agressiooni või võõrandumisega). Kehtestamisprotsess, mis on loodud selleks, et aidata kehtestajal saada oma vajadused rahuldatud ning reageerida samas konstruktiivselt teise inimese oodatavale kaitsereaktsioonile, järgib kuut sammu: 1. ettevalmistus 2. kehtestamissõnumi saatmine 3. vaikus 4. kaitsereaktsioonid peegeldav kuulamine 5. protsessi kordamine 6. lahendusele keskendumine. KEHTESTAMISVÕIMALUSTE LAIENDAMINE Kehtestavuse suurendamiseks on palju võimalusi: loomulikud kehtestused – mitteagressiivsed viisid oma vajaduste rahuldamiseks, kasutamata mingit kindlat meetodi. Need on kõige sobivamad siis, kui ei teie ega teine inimene ei ole eriti stressis ning kui kehtestus ei kutsu tõenäoliselt teises eile erilist pinget. Eneseavamine – toimub siis, kui olete teiste juuresolekul teie ise. See on intellektuaalne ja emotsionaalne ausus – keeldumine oma
õppimine. Ei rõhutata personaalset suhet terapeudi ja kliendi vahel, kuid hästi töötavat suhet nähakse raviplaani osana. Terapeut, kes peab olema aktiivne ja direktiivne, käitub sageli ka õpetaja ja treeneri rollis aidates kliendil õppida kohaseid käitumisi. Palju spetsiifilisi tehnikaid, mis baseeruvad õppimise teooriatel ja on suunatud käitumise muutmisele, sh süstemaatiline desensitisatsioon, kehtestavuse treening ja operantne tingimine. Ratsionaal-emotiivne teraapia: Albert Ellis äärmiselt didaktiline kognitiiv-käitumuslik lähenemine. Keskendub mõtlemisele ja uskumuste süsteemile kui personaalsete probleemide põhjustele. Inimesed on sündinud potentsiaaliga mõelda ratsionaalselt, kuid kalduvad sattuma irratsionaalsete uskumuste kriitikavaba aktsepteerimise ohvriks. Eeldus on see, et
pidanud või peaks mõtlema. · Psühhoanalüüs : interpreteerimine, unenägude analüüsimine, vabade assotsiatsioonide meetod, vastupanu analüüsimine, ülekande analüüsimine. · Eksistentsiaal-humanistlik teraapia : filosoofiline vestlus nt elumõtte üle · Käitumuslik teraapia : tehnikad, mis baseeruvad õppimise teooriatel ja on suunatud käitumise muutmisele ; süstemaatiline desensitisatsioon, kehtestavuse treening, käitumise tingimine. · Kognitiivne teraapia : mõtetega töö nt irratsionaalsete mõtete leidmine, nende stoppamine, suunamine, modifitseerimine, alaneva noole tehnika, toimetulkukaardid. · Perekonnateraapia: genogrammid, skulptuurid, rollimängud, pereelu kronoloogia, vastandumine, piiride seadmine, mitteteadved positsioon. · Lahenduskeskne nõustamine : Steve deShazer ja Insoo Kim Berg Milwaukees 1970- 80ndad
teametlikult või ametlikult rahunema (lk 149). Mõttetu on küsida (või nõuda) õpilaselt põhjusi, kõnepruuki oli kasutanud! miks ta ropendas (teie kui õpetaja või kaasõpilastega). Hetkeolukorra emotsionaalsuses peab Ärritav asjaolu oli see, et kui ma kutsusin nad mõlemad hiljem (peale tundi) põgusaks meeldetuletuseks õpetaja kohase kehtestavuse kõrval edastama (ja hoidma) rahumeelsust. enda juurde, näis Belinda häirimatuna. Ta kehitas õlgu ja ütles: „...see on lihtsalt Adam... selline Ma tean õpetajaid, kes ropendavat õpilast paluvad: „Miks sa minuga ropendad? Mina ju ei käitu ta on...“. sinuga inetult, ega ju? Mida ma olen teinud, mis sind haavas?“ Selline mittekehtestav hoiak,
annaabi.ee 
