Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses.
Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspektiiv – teatud teatri ajaloo
kommertslikuks, lakkab olemast subkultuuriline kapital. Subkultuuriline kapital on tuletatud Bourdieu kultuurilise kapitali mõistest. Thorntoni käsitluses on klubi noorte jaoks oma ruum oma seadustega, mis on võrreldav Bourdieu väljaga. Subkultuuriline kapital tähendab selles kontekstis olulisi teadmisi ja oskusi näiteks muusika, riietuse, käitumisnormide ja teiste elementide kohta. Subkultuuriline kapital võib eksisteerida mitmel moel – esemestatud kujul (plaadikogu), kehastatuna (släng, tantsusammud, soeng, välimus) või suhete ja autoriteedina. Kuidas subkultuuriline identiteet ennast kinnistab? Selgita mõne konkreetse subkultuuri näite puhul. Skinheadid –Väärtustas töölisklassi kultuuri nii välises stiilis kui ideoloogias. White power ideoloogia tekkis hiljem seoses vajadusega kohalikku töölisklassi kaitsta Milline mõju on olnud subkultuuridele sotsiaalmeedial?
ideaal, mis tänapäeval muutub üha reaalsemaks, mille kehastumisi üha ja üha enam lisandub. Nii et Dostojevski võib tegelikult ühel hetkel kõnelda tänapäeva reaalsest inimesest, pigem: sellest ideaalist, milleni suur osa inimesi ulatuda tahab. Ning kui Dostojevski kõneleb Aljosast, kõneleb ta millestki, mis jääb tänapäeval üha mõistetamatumaks ja kaugemaks; mida on üha võimatum kohata kehastatuna. Platon leidis, et inimese hing jaguneb kolmeks eri osaks. Selleks kasutas ta ,,Phaidroses" võrdpilti hobusekaarikust (hingest), kahest hobusest ja kaarikujuhist. Üks hobustest on kena, sirge ja ilus, teine aga verd täis valgunud silmadega ja tokerjas. See viimane võib vedada esiteks teise hobuse ja seejärel kaarikujuhi teelt välja. Halb hobune tähistab seega ihasid, kena hobune tundeid ja kaarikujuht mõistust, kaalutlust, mõistlikkust. Platoni vertikaalne
Proovid lava- ja peaproovid toimuvad proovisaalis. Enne esietendust tehakse eelesietendus (mängitakse läbi, kontrolletendus). Proovide ajal tehakse misanstseeni. Prooviprotsessis on väline ja sisemine rezii. Tegelane fiktsionaalne, väljamõeldud olend, kelle ümber on koondatud näidendi või lavastuse tegevus. Teksti kujutluslik konstruktsioon. Tegelane on draamateose mootor: käivitab teose, tema kaudu ilmnevad tähendused. Lavale ilmub näitleja kehastatuna. Tänapäeval on tegelane olulisem kui tegevus (antiigis vastupidi). Tegelane on nii fiktsionaalne olend, kellele kaasa elada, tegelaskonna süsteemi ja näidendi põhistruktuuri moodustaja kui ka osa tekstimaailmast, poeetiline element kunstilises tekstis (keelekasutus, abstraktne tegelaskuju, mask vm). Tegelase loomist ja tõlgendamist mõjutavad · Tõlgendused varasemas lavatraditsioonis ja kirjandustekstides · Tegelase prototüüp ajaloolise inimesena
vabaduse kasuks. Peategelaste Alkmani ja Mihkelsoni prototüüpideks on Gustav Suits ja Friedebert Tuglas, romaan on seisukohavõtt paguluse kohta üldse. 1990. aastate lõpul hakkas avalduma kalduvus postmodernismi suunas. Proosakirjanduse uuenduslik osa intellektualiseerus, sobides lugemiseks eelkõige humanitaaridest intellektuaalidele. Nt Mati Undi romaan "Doonori meelespea" räägib sellest, kuidas Dracula, kehastatuna Lydia Koidula abikaasa poolt, loobub oma katsest eesti rahvast hävitada, sest rahva vabaduspüüded äratavad temas poolehoidu ning ta hakkab toetama isemajandavat Eestit. Michelsonile on tehtud ülekohut Koidula säilmed viidi minema ja ta jäi üksi hauda, muutudes vampiiriks. Paljudes vormides esitatakse vere äraandmise teemat. Nikolai Baturini teostest väärivad märkimist "Karu süda" (1989) ja "Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija" (1993). "Karu
annaabi.ee 
