-Organismi elutegevus aeglustub. -Lihasvärin lõppeb. -Ataksia -Segasus -Teadvusetus -Spontaansed supraventrikulaarsed rütmihäired (Elonen:2008) Esmaabi kerge ja mõõduka hüpotermia korral 1. Vii kannatanu toasooja ruumi. 2. Võta ära märjad riided ja jalanõud. Anna kannatanule kuivad riided ja jalanõud või mässi ta sooja teki sisse. 3. Soojenda kannatanut aeglaselt ja ettevatlikult (soojaveekotiga, elektripadjaga, sooja õhuga, abistaja kehasoojusega) kehapinnalt, kaenla alt, kubemetest. (NB! Ära soojenda kannatanu jasemeid.) 4. Taga kannatanule rahu, ära luba tal liikuda. 5. Anna kannatanule juua sooja jooki, soovita tal juua aeglaselt. 6. Ära luba kerge hüpotermiaga kannatanul pärast ülessoojendamist minna uuesti külma kätte. 7. Vii mõõduka hüpotermiaga kannatanu haiglasse. (Kutsar:1998) Säästev päästmine ja liigutamine. Edasise jahtumise vältimine, lamavas asendis
konnakullesed ja vähilaadsed. Sööki korjab ta oma põsetaskutesse kuni seda on küllalt üheks eineks. Noka peamine eesmärk on toidu mudast välja otsimine. Tal on väga tundlik nokk, sest ta leiab oma toidu ainult kompimise teel. Nokka ääristavad sarvplaadikesed on mõeldud toidu mudast välja kurnamiseks. Nokkloom on imetaja kuigi ta muneb. Munad on nahkjad ja neid hautakse umbes 2 nädalat. Mune on harilikult kuni kolm. Ta haudub pojad välja nagu lind oma kehasoojusega. Sündides on pojad pimedad. Nad toituvad ema kõhul olevalt karvadeta näärmeväljalt piima lakkudes. Nokklooma pojad klähvivad taarudes nagu kutsikad - see on nende mäng. Pojad jäävad urgu umbes neljaks kuuks. Umbes kümme päeva pärast poegade koorumist väljub emasloom esimest korda urust toitu otsima. Isasel on enesekaitseks tagajäsemetel asuv mürgine teravik. Nokkloomade silmi ja kõrvu kaitsevad vees olles nahast klapid. Vees on ujulestad avatud olekus,
mida tehakse selleks, et temperatuur uuesti normaliseeruks. Tuuakse välja ka erinevad kehatemperatuuri kõikumistest tulenevad haigusseisundid ja neile viitavad sümptomid. 1.KEHATEMPERATUURIST ÜLDISELT 1.1 Inimese kehatemperatuuri tajumine ja termoregulatsioon Suurem osa ainevahetuse aluseks olevate keemiliste protsesside tempo oleneb sellest, milline on keha temperatuur, tänu sellele tagatakse püsiva kehasoojusega elutegevuse 3 sõltumatus väliskeskkonna tingimustest. Inimese keskmine kehatemperatuur on üldjuhul 36,5 kuni 37 kraadi, vaatamata sellele, milline temperatuur valitseb ümbritsevas keskkonnas. Üldiselt mõeldakse siinkeha sisest temperatuuri, kuna naha ja muude kehaosade temperatuur võib oluliselt kõikuda. (Kingisepp 2006: 125). Termoregulatsiooni
saavad süüa ja ei hakka kaklema (igal koeral oma kauss või söövad samast – koos või järjekorras). Koerad magavad ~16 h päevas – samuti, kui on harjunud päeval üksi olema, siis töölt puhkuse ajal tuleks anda koertele puhkuseaega, sest nende uneaeg väheneb. Kui on harjunud magama omas puuris, tasub see külla minnes kaasa võtta. Annab koerale turvatunnet. Kuudis peetava koera kuut peab olema piisavalt väike, et koer suudaks seda oma kehasoojusega soojaks kütta ning kindlasti sisaldama põhku, kuna see hoiab sooja ka märjana. Voodis magamine pole probleem, kui omanikule see sobib. Tasuks harjutada ka koera autos magama, juba kutsikast saati lühikeste otsadega. Harjutamise mõttes koer kaasa võtta pikematele sõitudele, autos koer kindlasti fikseeritud. Eesmärgiks on, et koeral ei teki sõidul iiveldust, saab magada hoolimata raputamisest, mürast jne. Jalutamas käimine – 1 kord kindlasti vähe, kolm korda optimaalne
võimalik turse tekkimine paranemine 710 päeva II ASTE lisanduvad villid paranemine 23 nädalat,külmatundlikkus kahjustatud alal III ASTE turse liikuvus piiratud verivillid paranemine aeglane IV ASTE - kahjustus võib ulatuda luukoeni - liikumisvõimetus, ülessulatamisel passiivne liikuvus taastub - autoamputatsiooni kujunemine nädalatega KÜLMAKAHJUSTUSTE ESMAABI 1. Võta märg ja niiske riietus ära 2. Soojenda külmunud kehaosa oma või kaaslase kehasoojusega 3. Ära hõõru ja kasuta lund 4. Teetanuse oht- vaktsineerimine oluline külmunud kudede aktiivne soojenemine võib toimuda seal, kus pole uue külmumise ohtu! evakueerimisel soojendamine nn. "sooja nahaga" VÄLTIDA VIGASTUSTE TEKET KAHJUSTATUD PIIRKONNAS, MITTE LUBADA KÕNDIDA JALGADE KÜLMUMISE KORRAL!
munemisperioodi kestus; * sulgimiskiirus; * kana vanuse mõju munatoodangule; * söödakasutus; * haudeinstinkt Välisteguritest mõjutavad kanade munatoodangut rohkem sööt, söötmisrežiim, temperatuur ja valgustus. Lindude sigimise regulatsioon Linnud sigivad munemise teel. Osa liike muneb ühe paljunemisperioodi jooksul vaid korra, teised mitu korda. Munas asuv loode vajab arenemiseks soojust, jahedas areng peatub. Seepärast peavad linnud mune kogu loote arengu jooksul oma kehasoojusega soojendama. Seda nimetatakse haudumiseks. Erinevate lindude haudeperiood on erinev. Lindude sigimisele on iseloomulik, et selle aktiivne periood piirdub enamikul liikidel igal aastal rangelt määratud ajaga.
· jälgi kaaslasi tekkida võivate külmakahjustuste suhtes; · tee harjutusi suurtele lihasgruppidele (üldise allajahtumise vältimiseks). Esmaabi külmakahjustuste korral: · juhi kannatanu tuulevarjulisse kohta; · vabasta kannatanu märgadest riietest; · ära hõõru kahjustatud piirkonda; 183 · ära soojenda kahjustatud piirkonda otsese elava tule paistel; · soojenda kahjustatud piirkonda kehasoojusega nägu palja käega, külmunud labakäsi kaenla all, külmunud labajala kaaslase kaenla all; · anna sooja juua. Kuumakahjustuse tekkimist soodustavad tegurid: · kõrge välistemperatuur; · füüsiline koormus; · vähene vedeliku tarbimine; · kitsas riietus; · katmata pea; · väsimus. Kuumakahjustuste ennetamine: · viibi võimalusel varjus; · joo rohkelt vedelikku; · jälgi, et uriin oleks helekollane. Esmaabi kuumakahjustuse korral:
annaabi.ee 
