Ta on võimeline tegema hulgaliselt ülesandeid ilma kõrvalise abita ( kuid ikkagi järelvalve all) ja tal on hea arusaam sellest, kuidas maailm töötab. Füüsiliselt on võimeline väike laps tegema kõike seda, mida täiskasvanu oma, kuid lapsel puudub sama tegevus ja vastupidavus. Laps väsib kiiremini ja peab sagedasti end kosutama tervislike suupistete ning lühikese uinakuga. Motoorne areng toimub kiiresti ning ,, titerasva" kandumisega muutuvad lapse liigutused palju osavamaks. Kehaproportsioonide muutuste mõjul liigub keha raskus allapoole ning see aitab lapsel joosta, palli visata ja püüda ning teha muid oskuslikke ,, trikke", mis nõuavad tugevaid lihsaseid ja head tasakaalu ( Butterworth ja Harris 2002). Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). Kaheaastased lapsed Veeretab, taob, venitab ja mudib voolimismaterjali. Viskab ja veeretab palli. Kükitab toe abil. Liigub vabalt, valitseb liikudes oma keha. Kõnnib abiga trepist üles ja alla.
,,märjaks unenäoks"). Murdeeas tekib poistel erektsioone märksa sagedamini kui varem. Umbes 50% poistest võib kogeda ajutist rinnanibude hellust, mis möödub spontaanselt mõne aasta jooksul. Häälemurre on tingitud häälepaelte, kõrikõhrede ja -lihaste kasvust ning leiab aset 1314-aastaselt (www.amor.ee) Tabel 1. Murdeea muutuste algus tüdrukutel. Tabel 2. Murdeea muutuste algus poistel. Puberteedi eas hakkavad poisid ja tüdrukud üha enam huvi tundma oma välimuse ja kehaproportsioonide vastu. Selleks on ka põhjust, sest sellel ajal toimuvad välistes tunnustes kiired ja suured muutused, mida tuntakse kui sekundaarsete sootunnuste ilmnemisena. Sugukihu tajumine, menstruatsiooni ilmnemine ja pollutsioon panevad noorukeid senisest sagedamini mõtlema nende soolise kuuluvuse ja sellega kaasnevate rollide üle. Oma füüsilise ja soolise kuuluvuse parem tundmaõppimine soodustab noorukitel nii nende eneseteadvuse arengut kui ka ajutist ebakindluse suurenemist
surmaga. 2. Ontogeneesi kulgu mõj. 2 põhitegurit. *areng *vananemisest põhjustatud taandareng 3. Organismi arengut mõj. välistegurid: *georaafiline keskkond *toitumine *kehaline aktiivsus *keskkonna saastatus *tervis *nauteainete tarvitamine 4. *Bioloogiline vanus on määratletud kindlale vanuseperioodile is. tunnustega nt. esimese menstruatsiooni saabumine, sekundaarsete sootunnuste ja täiskasvanule omaste kehaproportsioonide väljakujunemine jne. *Pasportaalne vanus on sünnidaatumiga määratletud vanus, mis sõltuvalt indiviidi individuaalsest arengust ei lange tihti kokku bioloogilise vanusega. 5. Akseleratsioon: Arengu kiirenemine, jag-b individuaalseks ja sekulaarseks. Indiv. A on indiviidi arengu ette jõudmine vastavale rahvale või geograafilisele iseloomulikest vastava vanuseastme keskmistest arengunäitajatest. Sekulaarne A on hilisemate põlvkondade kiirem arenemine võrreldes varasemate põlvkondadega
Murdeiga - • Keniston (1970): 11-12a -16-17a => murdeiga 16-17a - … => noorukiiga • Brooks-Gunn (1988): 11-12 kuni 15-16a => varane murdeiga 15-16 kuni 19-20a => hiline murdeiga. • Varane murdeiga => – üleminekuaeg – suured muutused igas aspektis – füüsilised muutused – suguküpsus! • Hiline murdeiga => – kohanemise aeg, – uue identiteedi “ülesehitamine” – “uue mina” omaksvõtt – ühinemine täiskasvanute ühiskonnaga. Suurimad muutused: • Kasvuspurt • Kehaproportsioonide muutus • Primaarsed sootunnused • Sekundaarsed sootunnused. • Primaarsed sootunnused => – Tüdrukud: munasarjad, tupp, emakas – Poisid: testised, skrootum, peenis, seemnepõiekesed, eesnääre. • Sekundaarsed sootunnused => Tüdrukud •Rindade kasv •Vaagna laienemine •Karvad suguelundite ja kaenlaprk-s •Muutused hääles •Muutused nahas (rasu, higi) Poisid •Õlgade laienemine •Karvad suguelundite, kaenla- ja näoprk-s •Muutused hääles •Muutused nahas
a väärtuste selgitamine. 22. Õpilaste füüsiline areng ning soolised ja individuaalsed erinevused selles. Noorukite füüsilisel arengul mõju nende enesekontseptsiooni kujunemisele. Kui õpilase füüsiline, vaimne ja ka sotsiaalne areng vastavad enam-vähem vanusegrupi keskmistele, siis probleeme tavaliselt ei teki. Kõrvalekallete puhul normaalsest füüsilisest arengust on mõjutatud ka emotsionaalne ja sotsiaalne areng. Puberteedieas hakatakse üha enam tundma huvi oma välimuse ning kehaproportsioonide ja –mõõtmete vastu. Tüdrukutel algab murdeiga kaks aastat varem (13,5- aastaselt enamik murdeea läbinud, saavutanud füüsilise küpsuse). Samas ka soopoole esindajate seas varieeruvus kuni neli aastat. 23. Vara ja hilja küpsevad noorukid. Keskmisest kiiremini arenevaid noori nimetatakse aktselerantideks ja aeglasemalt arenevaid retardantideks. Varaküpsenud poistel see eeliseks – on enesekindlamad ja tasakaalukamad. Tüdrukute puhul nii kindlat seost pole.
on tööõnnetused. Peale temperatuuri ja kuumuse mõju liigi omab tähtsust ka mõju kestus. Üle 50 ºC kuumuse juures võivad juba lühikese toimeajaga (sekunditega) tekkida nekroosid. 571 Põletuse ulatus Kahjustatud nahapiirkonna suurust märgitakse põlenud kehapinna protsentides. Põlenud piirkonna hindamisel täiskasvanutel on suureks abiks üheksa protsendi reegel või põletuspinna määramine peopesa reegli järgi: erinevate kehaproportsioonide tõttu (lapsel suur pea, väiksem keha) eristatakse lapsi kuni esimese eluaastani, lapsi 1. ja 5. eluaasta vahel ja täiskasvanuid. Põhireegliks on: patsiendi peopesa vastab 1%-le tema kehapinnast. Joonis 41.1. Põletuspinna hindamise 9% skeem 572 Täpsem skeem laste põletuste ulatuse hindamiseks (arvestab vanust ja kehakuju) on Lundi ja Browderi kaart. Peale põletuse ulatuse on oluline ka põletuse asukoht kehal. Armide tekkimine näos või
annaabi.ee 
