alla 2 meetri ja kaal kuni 250 kg. Värvus on pruunikashall, suurte tumedate laikudega, emasloomad on heledamad. Hallhülge elupaigaks on ulgumeri saarte ja laidude ümbruses, ta on suhteliselt paikse eluviisiga. Lesilateks on madalad laiud ja karid, kuhu hülged kogunevad suurte rühmadena puhkama. Lesilatesse kogunevad loomad kogu jäävaba perioodi vältel, suurimad on karjad kevadise karvavahetuse ajal. Läänemeres elunevad viigerhüljes ja randalhüljes on kasvult ja kehamassilt väiksemad, jahipidamine nendele on keelatud. Viigerhüljes on värvuselt tumedam, ta kasuka seljapoolel on enam-vähem selged silmalaigud. Koon on lühem ja ümaram kui hallhülgel veest välja vaatav viigerhüljes meenutab kõrvadeta kassi ja hallhüljes koera. Hallhülge eluiga jääb tavaliselt 1525 aasta vahele. Vanim loodusest leitud isend oli 46- aastane emane. Suure tihedusega poegimisaladel on tavaline poegade suremus 20%, erandjuhtudel võib see küündida 80%-ni
lihastikuga - nahk on õhuke, karvkate lühike ja sile. - pea on kerge, luustiku on hästi näha, mahukas rindkere - aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel. - kõige suurema piima-, piimavalgu- ja piima rasva toodanguga lehm EHF aretus - Algab 1838. a., kui Põhja-Eesti mõisatesse hakati imprtima friisi tõugu veiseid Hollandist, hiljem Saksamaalt - Hollandi-friisi tõugu lehmad paistsid silma suure piimaanni poolest,nad olid ka kehamassilt suhteliselt suured(kaalusid 500kg ja enam), madalajalgsed laia kompaktse kehaga. -1975.a. hakati mustakirjut tõugu parandama USA ja Kanada mustakirjude holsteinidega, mis on maailma tunnustatuim piimaveisetõug. NL ajal toodi meile ka Saksamaalt. Selat saadud tõumaterjal ei olnud siiski nii väärtuslik kui USA-st pärinevad holstinid, kuid soodne mõju meie eesti mustakirju tõule neil siiski oli. - Tänaseks on Eestis kõik mustaikrjud veised 100% holsteini- veresed. 1998.a
I Ilukanad Dekoratiiv e. ilukanatõugude arv on mitmeid kordi suurem kui võistluskanade arv. Dekoratiivkanatõud jaotatakse päritolu alusel Aasia ja Euroopa tõugudeks, suuruse alusel normaalse suurusega ja kääbustõugudeks e. bantamiteks. Söötmine Viljaterad,täiend sööt,vesi Tõud on Jaapanis loodud vanad normaalsuurusega Tuntumad tõud fööniks (kukkede sirpsulgede pikkus 10 m ja rohkem) ja jokohama. Sunda saartelt pärinev sumatra kana ja Jaapanist pärinev tsabo on kehamassilt lähedasemad kääbuskanadele. Bantameid tuntakse mitmed aastasajad omaette tõugudena kui ka paljude kultuurtõugude miniatuursete esindajatena, keskmise kehamassiga 0,6-1 kg. Näiteks kääbusfööniks, vanainglise võitluskana kääbusvorm, kääbuskotsin, kääbussasseks, kääbusleghorn. Kalkunid Huvitava väljanägemise ja maitsva, heade dieetiliste omadustega, tervisliku ning rasvavaese lihaga kodulinnud. Kalkuni tõud Laiarinnalised valged on praegu maailmas juhtiv kalkunitõug
Ameerika sviitisd olid suurekasvulised, hea formaadi, tugevate jalgade ja hea udaraga loomad. Punastele tõugudele arvestatavaim aretuskomponent. Dzörsi tõug Aretuslikus mõttes pole õige käsitleda kui pruunide tõugude sugulastõugu. On üks vanimaid ja unikaalsemaid tõuge, kelle aretuses pole teisi tõugusid kasutatud. Värvus väga sarnane sviitis tõule. Nn jahumokad, mustad karvad silmade ümber ja jalad on tumedamad kuni mustad. Kehamassilt väike(harva lehmad 500kg). Silmapaistev on piima rasva(keskmiselt üle 6%)- ja valgusisaldus(4%). Haigustele resistentsus tagab lehmade pikaealisuse. Eestis kasutatud kahel korral: 1960- ja 1990- ndatel eesti maakarja ja piiratud määral ka eesti punase karja aretuses. 16. Eesti punane tõug ja aretuskomponendid 1962.aastal akadeemik Middendorffi ettevõtmisel toodi Saksamaalt angli tõugu veiseid, eesmärgiga parandada kohalikku tõugu
päeva) 20...40 emaslooma Millist tõugu sugupulli kasutada tootmiskarjades? Ekstensiivne mahetootmine: hereford, aberdiin-angus, soti mägiveis, gallovei, dexter; Intensiivne nuumamine: limusiin, akviteeni hele, sarolee, simmental, piemont, belgia sinine Millist sugupulli kasutada tõukarjades? Puhtatõulist; loomulikult emasloomadega ühte tõugu; Järglaste järgi hinnatud pull; Välimikult ja kehamassilt tõutüübiline; Hea arenguga, tugeva tervise ja sõbralik; Igas lehmagrupis kasutada paaritamiseks ühte pulli; Pulli soovituslik vanus paaritamisega alustamiseks 14...15 kuud Millal muretseda karja uus pull? Kui pull on mingil põhjusel karjast lahkunud (müüdud tõuloomana või lihaks, hukkunud jne); Noort pulli liiga intensiivselt ekspluateeritud; Pull liiga pikka aega karjas tekkib suguluspaaritusoht; Väiksemates
võimsa lihastiku, täielikult sulistunud jooksma ja välisvarvastega, lihtharjaga. USA-sse ja Euroopasse toodi 1848. a. Peamiselt viis värvusteisendit: õlgkollane, kollane, valge, must ja põldpüüvärviline. Kuked 4,5-5,5, kanad 3,5-4,5 kg, munatoodang kuni 120 pruunikoorelist muna. Kasutatakse lihakanade aretustöös. Braama on suuruselt, aretusregioonilt, kehaehituselt, jooksme ja varvaste sulgedega kattumuselt, kehamassilt ja produktiivomadustelt sarnane kotsini kanatõule. Braamal on kolmerealine herneshari ja vähem värvusteisendeid kui kotsinil - hele ja tume. Lähtetõugudeks olid kotsin ja malsi kanad. Langsani lihakanatõug toodi Euroopasse Põhja-Hiinast 1872. a. Värvuselt õlgkollased, mustad, sinised või valged, kõrgejalgsed, kehakujult võitluskanadele sarnane tõug, jookse välisküljelt kergelt sulistunud või sulgedeta, lihtharjaga
annaabi.ee 
