sajandil e.m.a.). Ta kehtestas uue riigiusundi,rajas uue pealinna (praegune Tell el-Amarna) Päikeseketta maapealseks esindajaks peeti vaaraod ja peamine oli tema ja tema perekonna eluolu kujutamine. Figuurid vabanesid rangetest poosidest (jäi küll alles tavapärane kõige selgema nurga alt nähtav kujutamisviis), enam ei ilustatud portreesid vaid kõike kujutati reaalsusele vastavalt. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi alla kriipsutada. Värvivalik muutus tunduvalt varjundirikkamaks. Siiski ei loobutud aga kontuurist. Skulptuuridele lisati õrnust ja sarmi, n.-ö. maist ilu. Selle laadi parimaiks näiteiks on Echnatoni enda ja tema naise Nofretete portreed. Peale Echnatoni tuli valitsejaks Tutanhamon, mil taastati vanad tavad ja preestrite võim.
Proosaloomingust on tuntud romaanid „Kadunud Mattía Pascal“ ja „Üks, ei ühtki, tuhat tükki“ Jaapani noh-teatri mõjuline iiri teater (Yeats) Euroopa vaimul on peaaegu võimatu kohaneda Kaug-Ida teatri traditsioonide ja rituaalidega. Ometi peab sealt paljut imetlema. Eriti huvitavad on lavakujunduse sümboolika ja äärmiselt ilusad kostüümid, kus iga värv ja volt kannab tähendust. Imetlusväärne on näitlejate meisterlikkus, täielik kontroll iga žesti, iga peapöörde ja kehaliigutuse üle, mis on saavutatud lapsepõlvest alanud harjutamise ja karmi distsipliiniga. Jaapani teatril on kaks vormi. Üks on klassikaline ja aristokraatlik noh-teater, mille juured ulatuvad sügavale religioossesse rituaali, teine rahvalik kabukiteater, mis koosneb erinevatest osadest (ka-laulmine, bu- tants, ki-näitlemine). Noh-teater on põhiliselt monoloogide ja reministsentsidega draama ilma lääne teatrile omase tegevuse või selle konfliktse arenguta. Nagu Vana-Kreekaski, on
6 Reljeefikunst on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Need on tihti eredalt värvilised, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost. Pealmiselt kasutati neid templite seintel, sammastel, isegi skulptuuridel ja tarbeesemetel. Uue riigi ajal hakkasid kunstis muutused toimuma. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi alla kriipsutada. Värvivalik muutus tunduvalt varjundirikkamaks. Siiski ei loobutud aga kontuurist. Skulptuuridele lisati õrnust ja sarmi, n.-ö. maist ilu. 7 Kasutatud kirjandus · Remmel "Peatükke kunstiajaloost" · Vana-Egiptuse töölehed, mis on tunnis täidetud · Google pildiotsing · http://images.google
edaspidist arengut. 14. sajandil e.m.a. püüdis Echnaton (endise nimega Amenhotep IV) nõrgendada preesterkonna võimu. Arvukate kohalike jumalate teenimise asemel kehtestati kogu riigis ainujumaluse kultus. Echnaton kuulutas jumalaks Päikeseketta Atoni. Ta rajas endale ka täiesti uue residentsi, Tell elAmarna. Nüüd hakkasid ka kunstis muutused toimuma. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi alla kriipsutada. Värvivalik muutus tunduvalt varjundirikkamaks. Siiski ei loobutud aga kontuurist. Skulptuuridele lisati õrnust ja sarmi, n.ö. maist ilu. Selle laadi parimaiks näiteiks on Ehnatoni enda ja tema naise Nofretete portreed. Peale Ehnatoni tuli valitsejaks Tutanhamon, mil taastati vanad tavad ja preestrite võim.
tasapinnast. Need on tihti eredalt värvitud, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost. Pealmiselt kasutati neid templite seintel, sammastel, isegi skulptuuridel ja tarbeesemetel. Uue riigi ajal hakkasid kunstis muutused toimuma. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi rõhutada. Värvivalik muutus tunduvalt varjundirikkamaks. Siiski ei loobutud aga kontuurist.
edaspidist arengut. 14. sajandil e.m.a. püüdis Ehnaton (endise nimega Amenhotep IV) nõrgendada preesterkonna võimu. Arvukate kohalike jumalate teenimise asemel kehtestati kogu riigis ainujumaluse kultus. Ehnaton kuulutas jumalaks Päikeseketta - Atoni. Ta rajas endale ka täiesti uue residentsi, Tell el-Amarna. Nüüd hakkasid ka kunstis muutused toimuma. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi alla kriipsutada. Värvivalik muutus tunduvalt varjundirikkamaks. Siiski ei loobutud aga kontuurist. Skulptuuridele lisati õrnust ja sarmi, n.-ö. maist ilu. Selle laadi parimaiks näiteiks on Echnatoni enda ja tema naise Nofretete portreed. Peale Echnatoni tuli valitsejaks Tutanhamon, mil taastati vanad tavad ja preestrite võim.
edaspidist arengut. 14. sajandil e.m.a. püüdis Echnaton (endise nimega Amenhotep IV) nõrgendada preesterkonna võimu. Arvukate kohalike jumalate teenimise asemel kehtestati kogu riigis ainujumaluse kultus. Echnaton kuulutas jumalaks Päikeseketta - Atoni. Ta rajas endale ka täiesti uue residentsi, Tell el-Amarna. Nüüd hakkasid ka kunstis muutused toimuma. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi alla kriipsutada. Värvivalik muutus tunduvalt varjundirikkamaks. Siiski ei loobutud aga kontuurist. Skulptuuridele lisati õrnust ja sarmi, n.-ö. maist ilu. Selle laadi parimaiks näiteiks on Echnatoni enda ja tema naise Nofretete portreed. Peale Echnatoni tuli valitsejaks Tutanhamon, mil taastati vanad tavad ja preestrite võim.
annaabi.ee 
