· Klassikaline lindude katk, mis on viiruhaigus. · See tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt) harvemal juhul ka sigu. · Teatud tüüpi lindude gripiviirus võib nakatada ka teisi imetajaid. · Ohtlik inimestele. · Eriti nakkav, ägedalt kulgev ja ravitamtu haigus, millega kaasneb linuded massiline haigetumine ja suremus. Levik · Levib enamjaolt rändavate veelindudega. · Levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ning vee kaudu. · Samuti levitavad nakatunud koerad, kassid, närilised ja inimesed · Viirust võivad levitadaka saastunud transpordivahendid ning esemed. Elukeskkond · Viirus võib püsida väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid. · Hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C · Viirus on tundlik ka enamlevimnud desinfitseerivate vahendite suhtes. (Kloriidiühendid, formaliin, seebikivi.)
väikelapsed, vanurid, tippsportlased e) ravimid nt antibiootikumid tapavad seedekulgla vitamiine, tuberkuloosi ravimid võtavad B vitamiine 2. Liigsus ehk hüpervitaminoos a) vitamiinpreparaatide või vitaminiseeritud toitude väärtarbimine (eriti ohtlik rasvlahustuvate vitamiinide üleannustamine, veel eriti vitamiin D!!!) b) vesilahustuvate vitamiinide ülehulk põhjustab muutusi kehalõhnades või muutusi kehaeritiste värvuses. Vitamiinide varud kehas: rasvlahustuvate varud on maksas ja rasvkoes ja nende varude pikkus poolest aastast kuni 3-ni, vesilahustuvate varud on valkkompleksidega veres ja maksas, nende varud on 2-st nädalast paari kuuni. Hormoonid On signaalmolekulid, mis toimivad vastavate retseptoritega rakkudele ja mis kutsuvad esile vahendatult ainevahetuse muutuse. Hormoonide eriomadused 1. Ülikõrge bioaktiivsus (inimkehas toimuvad juba kogustes 10-9 - 10-12g) 2. Lühike eluiga 3
peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt), harvem ka sigu. Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid, seetõttu on viirusetüüp A(H5N1) ohtlik inimestele. Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik. Looduses kannavad nakkust edasi eeskätt rändavad veelinnud, kes ise seda taudi tihti ägedas vormis ei põe. Viirus levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ja vee kaudu; seda võivad edasi kanda koerad, kassid, närilised ja ka inimesed, samuti saastunud transpordivahendid jt esemed. Viirus püsib väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid, kuid hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C ning levinumate desinfektantide toimel. Haiguse kliinilisteks tunnusteks on lindude uimasus, isutus, hingeldamine, kõhulahtisus, harja, lokutite ja näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm.
Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik. Joonis 1. Näeme värvitud transmissiooni- ehk läbivkiirguse elektonmikroskoop pilti linnugripiviirusest (kuldne) ja epiteelrakkudes (rohelised). [10] Joonis 1. Linnugripi viirus [10] Looduses kannavad nakkust edasi eeskätt rändavad veelinnud, kes ise seda taudi tihti ägedas vormis ei põe. Viirus levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ja vee kaudu; seda võivad edasi kanda koerad, kassid, närilised ja ka inimesed, samuti saastunud transpordivahendid ja teised esemed. Viirus püsib väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid, kuid hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C ning levinumate desinfektantide toimel. [11] Haiguse kliinilisteks tunnusteks on lindude uimasus, isutus, hingeldamine, kõhulahtisus, harja, lokutite ja näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm. [11]
t. vajalikud järglaste saamiseks. NB! Väga noor neiu aga ei ole võimeline rasedust kandma, sest ta ise on veel välja arenemata. Soovitatav aeg sünnitamiseks on umbes 22.aastaselt, kui on lõppenud luustumisprotsessidnaise organismis. Naistel on välimised (suured ja väikesed häbememokad, kõdisti) ja sisemised kõhus, mida me silmaga ei näe ( neitsinahk e. hüümen, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad ) suguelundid. Neiu hügieen e. puhtuse pidamine: Kehaeritiste (uriin, näärmete nõred, bakterid) tagajärjel koguneb tupe suudme juurde häbememokkade vahele valge rasvataoline võie, mis mitme päevaga hakkab roiskuma ja haisema. Naisterahvas peaks suguelundeid vähemalt üle päeva pesema. Menstruatsiooni ajal aga kindlasti iga päev. Pesta võiks lasteseebi või apteekides müüdava spetsiaalsete intiimpesuvahenditega . NB! Mitte pesta tavaliste dusigeelidega, sest neis on õrna nahka ärritavaid lõhnaja värvaineid!
Nii patsiendile kui ka teda transportivale personalile tuleb selgitada nakkuse ülekandmisteid ja kuidas nakatumist on võimalik vältida. Transpordi ajaks kaetakse patsient puhta (mitte patsiendi voodist võetud) linaga, v.a pea. Piisknakkustega ja õhklevinakkustega patsiendid (vastavalt nõuetele ka transportiv personal) varustatakse suu-ninamaskidega. Transportiv personal ei vaja tavaliselt muud kaitseriietust. Transpordi ajal tekkinud vere- ja muud kehaeritiste plekid tuleb kohe puhastada ja desinfitseerida vastavalt sellekohastele juhistele. Kõik transpordil kasutuses olnud vahendid kuuluvad puhastamisele ja desinfitseerimisele või äraviskamisele vastavalt patsiendi isolatsioonikategooria nõuetele. Transport haiglast väljapoole Transpordi tellimisel tuleb teatada isolatsioonikategooria. Iga isolatsiooninõudva patsiendi isolatsioonikategooriatele. Transpordi ajal tekkinud vere- ja muud kehaeritiste plekid tuleb
t. vajalikud järglaste saamiseks. NB! Väga noor neiu aga ei ole võimeline rasedust kandma, sest ta ise on veel välja arenemata. Soovitatav aeg sünnitamiseks on umbes 22.aastaselt, kui on lõppenud luustumisprotsessidnaise organismis. Naistel on välimised (suured ja väikesed häbememokad, kõdisti) ja sisemised kõhus, mida me silmaga ei näe ( neitsinahk e. hüümen, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad ) suguelundid. Neiu hügieen e. puhtuse pidamine: Kehaeritiste (uriin, näärmete nõred, bakterid) tagajärjel koguneb tupe suudme juurde häbememokkade vahele valge rasvataoline võie, mis mitme päevaga hakkab roiskuma ja haisema. Naisterahvas peaks suguelundeid vähemalt üle päeva pesema. Menstruatsiooni ajal aga kindlasti iga päev. Pesta võiks lasteseebi või apteekides müüdava spetsiaalsete intiimpesuvahenditega . NB! Mitte pesta tavaliste dusigeelidega, sest neis on õrna nahka ärritavaid lõhna-ja värvaineid ! Pilet 5 1
annaabi.ee 
