küümus, mis olenevalt toidu iseloomust võib maos püsida 2...6 tundi. Perioodilised mao lihaskesta kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad seda portsjonitena edasi kaksteistsõrmiksoolde. Maomotoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmisel mao lihaskest lõõgastub, mao aeglased kontraktsioonid segavad sisaldist ja suruvad seda edasi. Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada kolme faasi: 1. aju- e. kefaalfaas toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva todu mälumise ja nelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. 2. maofaas algab kohe, kui toit satub makku, sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised ärritajad. 3. soolefaas saab alguse siis, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat. 15
Toitkört e küümus – tekib toidu segamisel maomahlaga. Olenevalt toidu iseloomust võib see maos püsida 2- 6h enne, kui mao lihaskesta kokkutõmbed seda kaksteistsõrmiksoolde edasi lükkavad. Maomotoorika – tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmine: mao lihaskest lõõgastub; toidu edasilükkamine: mao aeglased kontraktsioonid. Maomahla sekretsiooni regulatsioon: eristatakse 3 faasi (mis ajaliselt osaliselt kattuvad): a) aju- e kefaalfaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid. b) mao- e gastraalfaas – algab kohe, kui toit satub makku. Sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised (peptiidid, alkohol, kofeiin jt) ärritajad. Maosisu happesus väheneb, gastriini (mis stimuleerib maomotoorikat) teke vallandub. c) soole- e intestinaalfaas – saab alguse, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde
Toitkört e küümus – tekib toidu segamisel maomahlaga. Olenevalt toidu iseloomust võib see maos püsida 2-6h enne, kui mao lihaskesta kokkutõmbed seda kaksteistsõrmiksoolde edasi lükkavad. Maomotoorika – tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmine: mao lihaskest lõõgastub; toidu edasilükkamine: mao aeglased kontraktsioonid. Maomahla sekretsiooni regulatsioon: eristatakse 3 faasi (mis ajaliselt osaliselt kattuvad): a. aju- e kefaalfaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid. b. mao- e gastraalfaas – algab kohe, kui toit satub makku. Sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised (peptiidid, alkohol, kofeiin jt) ärritajad. Maosisu happesus väheneb, gastriini (mis stimuleerib maomotoorikat) teke vallandub. c
aktiveerib hormoon gastriini, mida produtseerib maolukuti(pülooruse) limaskest ja mis suurendab maomahla nõristust; 5.sattudes kaksteistsõrmiksoolde, võtab osa paljude hormoonide moodustumisest, mis reguleerivad mao, kõhunäärme ja maksa talitlust; 6.peatab roiskumisprotsesse maos; 7.soodustab mao motoorikat; 8.osaleb toidumasside maost soolestikku ülemineku keerukas mehhanismis. Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada 3 faasi: 1.aju-e. kefaalfaas; 2.mao- e.gastraalfaas; 3.soole- e.intestinaalfaas. Ajaliselt on need faasid mõnes osas kattuvad. AJUFAAS. Toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva toidu mälumise ja neelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid, mille aferentne tee võib olla erinev, eferentne osa kulgeb üle uitnärvi ja jõuab enteraalse NS kaudu parietaal- e. G-rakkudeni. Peamiseks ülekandeaineks närvilõpmetes on atsetüülkoliin
liikumist, väldib hõõrdumist ja koetraumasid. Toidus leiduvad kiu- ja teised karedad ained kattuvad kiiresti limaga. Limaskest moodustab kumeraid välju tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi. Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada kolme faasi: 1. aju- e. kefaalfaas – toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva todu mälumise ja nelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. 2. maofaas – algab kohe, kui toit satub makku, sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised ärritajad. 3. soolefaas – saab alguse siis, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat.
4.aktiveerib hormoon gastriini, mida produtseerib maolukuti(pülooruse) limaskest ja mis suurendab maomahla nõristust; 5.sattudes kaksteistsõrmiksoolde, võtab osa paljude hormoonide moodustumisest, mis reguleerivad mao, kõhunäärme ja maksa talitlust; 6.peatab roiskumisprotsesse maos; 7.soodustab mao motoorikat; 8.osaleb toidumasside maost soolestikku ülemineku keerukas mehhanismis. Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada 3 faasi, need on: 1.aju-e. kefaalfaas; 2.mao- e.gastraalfaas; 3.soole- e.intestinaalfaas. Ajaliselt on need faasid mõnes osas kattuvad. AJUFAAS. Toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva toidu mälumise ja neelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid, mille aferentne tee võib olla erinev, eferentne osa kulgeb üle uitnärvi ja jõuab enteraalse NS kaudu parietaal- e. G- rakkudeni. Peamiseks ülekandeaineks närvilõpmetes on atsetüülkoliin.Maomahla nõristus
annaabi.ee 
