· jooteõmbluse moodustumine toimub enamasti kapillaarjõudude toimel. Jootmise olulisemad eelised keevitamisega võrreldes on järgmised: · kõik metallid, sh. halvasti keevituvad, on joodetavad; · on võimalik liita erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh. metalli mittemetallidega; · liidetavate materjalide vähema kuumenemise tõttu on protsess keevitamisest kiirem; samal põhjusel on väiksemad keevitamisele iseloomulikud probleemid toodete kõverdumine, metalli struktuurimuutused jms. Jootmise puuduseks on jooteliite temperatuuritundlikkus, s.o. kuumus võib põhjustada liite tugevuse vähenemise või isegi jooteõmbluse sulamise. Joodise sulamistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodisjootmist, kus kasutatakse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga kuni 450 °C, ning kõvajoodisjootmist, kus kasutatakse kõvajoodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C
- dünaamiliselt koormatud, väsimusele töötavad - termodünaamiliselt töötavad 1.2 Soovitused keevisliidete valikuks ja kavandamiseks. Informatiivne materjal.Koostatud"Welding handbook,v. 1lDesign of welded joints" põhjal..Analoogsed skeemid ka saksakeelses kirjanduses. Mida tuleb arvestada liite tüübi valikul: 1. Nõudeid tugevusele,koormuse liiki,korrosiooni.Väsimuskoormamisel vältida pingekontsentraatoreid. 2. Juurdepääsetavus keevitamisele ja inspekteerimisele 3. Majanduslikke tegureid 4. Keevitusdeformatsioone 5. Kahanemispingeid ja sisepingeid,mis võivad põhjustada pragusid. Põkkõmblused "groove welds"-servavahemikuga õmblused. Faasimata õmblused I õmblus,materjali paksustel kuni 4 mm ühelt poolt. J ja U õmblused võimaldavad kokku hoida lisametalli võrreldes teiste sümmeetrilise servakujudega. Faasimise kaldenurgal mõju keevitusdeformatsioonidele. Kui väheneb õmbluse ristlõige,vähenevad ka deformatsioonid
elektrood sulab ja elektroodi tilgad satuvad keevisõmblusesse. Eespool vaadeldud nähtused on kõik defektid, mis tekivad elektroodi purunemisest, puutest keevitusvanniga või lisavardaga, ülekoormusest ja elektroodi sulamisest, tuleb elektrood keevitamise jätkamiseks uuesti teritada, st. puhastada elektrood sinna kleepunud materjalist ja samuti oksüdeerunud lisamaterjali ots eemaldada selle äralõikamise teel. Keevitatava materjali pinnal olev oksiidi kiht tuleb enne keevitamisele asumist eemaldada metallharjaga või mehaaniliselt. Eriti tähtis on see alumiiniumi ja tema sulamite keevi-tamisel, kuna oksiidide sulamistem-peratuur on suurem kui materjalil enda oma, vastavalt 2050º ja 660º C. Kui oksiidid satuvad keevitus-vanni, siis keevisõmbluses tekivad defektid. 16 Põhjused: Metalli pind ei ole küllaldaselt puhas. Lisamaterlali varras ei ole küllaldaselt puhas.
Madalsüsinikteraste (t=1-3 mm) keevitamisel võib keevitusvoolu arvutada orienteeruvalt seosest Ik=6500 t(A), kus t-teraslehe paksus, mm. Keevitusvoolu lülituskestuse saab valida käsiraamatutest või siis vastavalt materjali paksusele t= 2-3 mm seosest tk=(0,08-0,1) t, (s). Elektroodide survejõud F määratakse surve p ja elektroodide kontaktpinna Se korrutisena. Surve p on madalsüsinikteraste keevitamisel lehepaksusel 3 mm ja jäikadel reziimidel 150-200 MPa (15-20 kgf/mm2). Keevitamisele järgneva jõu rakendamisega- nn järgneva sepistamisega tuleb sellel tsüklil rakendada survet elektroodidel kuni 300-420 MPa. Võimalike keevitusdeformatsioonide hindamine Defektid keevisõmbluses jagunevad sisemisteks ja välimisteks. Sisemiste defektide avastamiseks on vajalikud eriseadmed. Välimised defektid on silmaga nähtavad ja neid on võimalik kõrvaldada. Enamlevinud keevitusdefektideks on räbupesad, sisselõiked, läbikeevitamatus ja pealesulatised.
elektrood on liiga kaugel keevitatavast detailist b. elektroodi edasiliikumise kiirus on liiga suur Need vead võivad esineda koos, aga ka üksikult. Mõlemal juhul ei jõua põhimetall korralikult üles sulada ja keevisõmblust praktiliselt ei teki. Kokkuvõte Enne keevitamist pane selga kaitse riided ja kasuta keevitus maski. Tuleb vaadata, et elektroodid oleksid õiged. Elektroode ei tohi hoida niiskuse käes. Tuleb panna voolutugevus paika enne keevitamisele asumist, elektroodi paksuse järgi. Elektroodi ei tohi hoida keevitavast pinnast liiga kaugel ja liiga kiiresti tõmmata edasi ei tohi, sest muidu ei jää keevitus tugev ja õige. 10 Kasutatud kirjanduse http://opiobjektid.tptlive.ee/Paigaldised/keevitus.html https://www.google.ee/search?q=keevituse+nahkp %C3%B5ll&biw=1366&bih=667&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAgQ_AUoAmoV ChMIxKigptPKyAIVyN0sCh3bbAu2#imgrc=_ 11 https://et.wikipedia.org/wiki/Esileht lisad 12 13
Jootmise olulisemad eelised keevitamisega võrreldes on järgmised: kõik metallid, sh. halvasti keevituvad, on joodetavad; on võimalik liita erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh. metalli mittemetallidega; liidetavate materjalide vähema kuumenemise tõttu on protsess keevitamisest kiirem; samal põhjusel on väiksemad keevitamisele iseloomulikud probleemid toodete kõverdumine, metalli struktuurimuutused jms Jootmise puuduseks on jooteliite temperatuuritundlikkus, s.o. kuumus võib põhjustada liite tugevuse vähenemise või isegi jooteõmbluse sulamise. Joodise sulamistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodisjootmist, kus kasutatakse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga kuni 450 °C, ning kõvajoodisjootmist, kus
alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail Joon. 14 Käsikaarkeevitus kuumeneb rohkem kui elektrood. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid Käsikaarkeevituse tehnoloogia Enne keevitamise alustamist tuleb elektrood tagasivoolujuhe
Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail kuumeneb rohkem kui elektrood. Joon. 14 Käsikaarkeevitus Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid 5. Käsikaarkeevituse tehnoloogia Enne keevitamise alustamist tuleb elektrood tagasivoolujuhe
gaas olema ioniseeritud. Keevitamisel päripolaarse alalisvooluga ühendatakse elektrood vooluallika miinusklemmiga. Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail kuumeneb rohkem kui elektrood. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). KEEVITUSKAAR on kaarlahendus, mis tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metallaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumune.
või mõlemalt küljelt. Keevitatakse keskelt otste poole, üle 500 mm pikkusi pragusid lõikude kaupa vastuastmeliselt, puhastades prao servad metalli läikeni. Väikesi pragusid keevitatakse ühes suunas. Põlevainete hoidmisel kasutatud kinniste anumate parandamisel tuleb taara ainejääkidest väga hoolikalt puhastada, sest õhuga segunemisel võivad need moodustada plahvatusohtlikke segusid. Taara pestakse puhtaks kuuma seebikivilahusega ja pärast aurutatakse. Kasutada tuleks enne keevitamisele asumist gaasi analüsaatorit, veendumaks, kas antud anumat võib asuda keevitama. Väikesed anumad tuleks keevitamise ajaks täita vee või kaitsegaasiga. Selleks võib kasutada auto väljalaskegaasi ja seda kogu keevitusprotsessi ajal. Põleti süüdatakse ja kustutakse keevitatavast taarast eemal olles. Lõikepõleti ja metallide lõikamise olemus. Metallide hapniklõikamine põhineb metallide omadusel põleda tehniliselt puhtas hapnikus, kusjuures
halvasti keevituvad, on joode- vate räbustijääkide eemaldamine. tavad; · on võimalik liita erineva sulamistemperatuuriga 2.4.5. Termolõikamine ja -pindamine materjale, sh. metalli mittemetallidega; · liidetavate materjalide vähema kuumenemise Termolõikamine on metallide ja teiste materjalide tõttu on protsess keevitamisest kiirem; samal lõikamisprotsess, millega kaasneb lõigatava mater- põhjusel on väiksemad keevitamisele iseloomu- jali põlemine, sulamine või aurustumine. Termo- likud probleemid toodete kõverdumine, metalli lõikamismeetodid liigitatakse lõiketsoonist materjali struktuurimuutused jms. eemaldamise viisi ja kasutatava soojusallika järgi. Materjali lõiketsoonist eemaldamise viisi järgi