faasidiagrammiga 1. Kokkusulamis- e. segunemisala, aga ka osalise sulamise vöönd põhimetallis, paksusega mõnest mikromeetrist kuni 0,4 mm. Ala erineb keemiliselt koostiselt nii õmblus- kui ka põhimetallist, mis on tingitud difusioonist vedela-tahke faasi vahel. Juhul kui selles alas ei ole esinenud kokkusulamist e. metallilise sideme tekkimist, nt. oksiidikelme või ebapiisava keevitusenergia tõttu, siis konstruktsioon kaotab töövõime. 2. Ülekuumutusala (1100...1450 ºC) - kus kuumutamisel tekib jämedateraline austeniit. Löögisitkuse ja plastsuse vähenemise määr sõltub tera suurusest ja ala laiusest (kuni 1...3 mm). Loetakse kõige kriitilisemaks alaks keevisliites. 3. Normaliseerimisala - laius 1,2...4 mm. Kuumutamisel tekib peeneteraline austeniit. Sõltuvalt terase margist, ala temperatuurist ja kuumutusajast võib tekkida põhimetallist suurema tugevusega ala. 4
..........................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus
8 Elektrimasinad 114 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte 114 8.2 Asünkroonmootor 115 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor 120 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor 121 8.5 Alalisvoolumootor 122 8.6 Trafo 126 9 Voolu toime inimesele 129 10 Kirjandus 132 4 1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring.
tekkiv vibratsioon on väiksem. Mosaiiklihvmasinad Koosneb korpusest, reduktorist, elektrimootorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Pinda lihvitakse kuue kolmnurgakujulise abrasiivkiviga mis kinnitatakse vastavatesse hoidjatesse plaanseibile. Viimased ühendatakse amortisaatoritega(mis tagavad abrasiivide ühtlase kulumise ja masina sujuva töö) traaversi külge. Traaversid käitatakse hammasrattaga mis on ühenduses mootoriga. Selline konstruktsioon annab võimaluse kanda üle pöörlemine erinevas suunas ning tagada masina sirgjooneline liikumine. Lihvimise ajal jahutatakse töötsooni veega. Teemantlihvija Betoonpõranda teemantlihvijat kasutatakse nii pinna ebatasasuste likvideerimiseks kui ka vana katte (epo, polümeer, värv) eemaldamiseks. Teemantlihvija on varustatud bensiinimootoriga, lihvimiseks kasutatakse 20 segmendiga lihvkettaid 0 250 mm. Teemantlihvijaga saab teha nii märg- kui kuivlihvimist. Lihvmasin
11 Täpsus (Accuracy) – sisendi ja väljundi muutumatu suhe. Maksimaalne jõud / moment (Peak force / torque) – täituri poolt suurim arendatav jõud / moment. Soojuse hajutamine (Heat dissipation) – suurim soojuse hajutamise võimsus püsirežiimil. Kiiruse karakteristik (Speed characteristics) – Jõu / momendi ja kiiruse tunnusjoon. Tühijooksukiirus (No load speed) – töökiirus koormusvabas olekus. Sagedusvahemik (Frequency response) – Sageduse vahemik, milles väljund reageerib sisendile korralikult. Kasutatav sirgjooneliselt liikuvatel täituritel. Toide (Supply) – toite tüüp (elektrivool, suruõhk jm), faaside arv, pinge, vool, sagedus. Aga lisaks mainitud kriteeriumidele on määrava tähtsusega ülekandemehhanismi valik.
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A