piirdubki; Seniilne ehk raukusperiood lõpeb surmaga. Kasvamine organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine: Piiramatu kasv organismi kasv elu lõpuni (taimed); Piiratud kasv organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad); Perioodiline kasv kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud). Areng protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. Otsene Moondega (imetajad, linnud, roomajad) (kalad, kahepaiksed, lülijalgsed) Organism sünnib või koorub täiskasvanud Organism koorumisel ei ole sarnane oma organismiga sarnasena ning saavutab vanematele ja saavutab suguküpsuse läbides suguküpsuse ilma selgelt eristatavate arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. vaheetappideta
iseviljastumine → viinamäetigu, kaanid, vihmauss (mõlemasugulised) partenogenees → erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. → näiteks lehetäid, mesilased Postembrüonaalne areng kasvamine on organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv – kasvab elu lõpuni, näiteks puudel piiratud kasv – saavad kasvada vaid kindlate mõõtmeteni, näiteks inimesed ect areng – protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad → otseareng – sündides on järglased oma vanemate sarnane: imetajad, linnud, roomajad → moondeline areng – organism koorumisel ei sarnane vanematele, ning läbi moondumis etappide hakkab vanematele sarnanema: kalad, kahepaiksed, vaegmoone – muna → vastne → valmik nt: prussakad, täid, tutikad täismoone - muna → vastne → nukk → valmik nt: liblikad, kärbsed Vananemine vananemine algab inimesel viljastumise hetkest ning haarab organismi tervikuna.
Kujuneb karikloode ehk gastrula ii. Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entroderm 3. Postembrüogenees – lootejärgne areng Kasvamine Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine 1. Piiratud kasv – organism kasvab elu lõpuni (taimed) 2. Piiratud kasv – organis saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) 3. Perioodiline kasv – kasv toimud etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) Areng Protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. 1. Otsene areng – imetajad, linnud, roomajad a. Organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta 2. Moondega areng – kalad, kahepaiksed, lülijalgsed a. Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. b. Kõige sagedasemalt esineb moondega areng lülijalgsetel eriti aga
fertiilne periood ehk suguküpsusjärk - looduses enamike organismide elu sellega piirdubki. seniilne ehk raukusperiood - lõpeb surmaga. Kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. · Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) · Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) · Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) Areng: Protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. AR EN G O TS EN E A R ENG M O O N D E G A AR ENG im e t a ja d lin n u d r o o m a ja d k a la d k a h e p a ik s e d lü lija lg s e d Organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristatavate vaheetappideta.
Fertiilne periood ehk suguküpsusjärk-looduses enamike organismide elu sellega piirdubki Seniilne ehk raukusperiood-lõpeb surmaga Kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. · Piiramatu kasv- organism kasvab elu lõpuni(taimed) · Piiratud kasv- organism saavutab vaid teatud mõõtmed(imetajad) · Perioodiline kasv- kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel(puud) Areng: protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. Otsene areng(imetajad,linnud ja roomajad) Moondega(kalad,kahepaiksed ja lülijalgsed) Otsene areng: Organism sünnib või koorub täiskoavanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. Moondeline areng: Organism koorumisel ei ole sarnane oma vanematele ning saavutab suguküpsuse, läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. Kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, eriti aga putukatel Eristatakse kaht moonde tüüpi:
on enamasti välistemperatuurist kõrgem. Külmemates tingimustes vähendavad püsisoojased soojakadu ja suurendavad soojuse tootmist, kuumemates tingimustes toimitakse vastupidi. Temp. langedes toiduvajadus suureneb, sest kehatemp. hoidmiseks kulub rohkem energiat. 11. Selgroogsete loomade looteline areng. Kehaväline ja kehasisene viljastumine. Moondega areng ja otsene areng. Võrdle erinevaid selgroogsete klasse. Areng on protsess, mille käigus ehitus ja elutegevus keerustuvad. Looteaegne areng imetajatel sünnitusega. Lootejärgset aregnut on võimalik jaotada kolme gruppi: • Juveniilne ehk suguküpsuseelne iga - organismid kasvavad ja arenevad • Generatiivne ehk suguküpsusjärk - organismid on paljunemisvõimelised, looduses enamike organismide elu sellega piirdubki • Seniilne ehk raukusperiood- suguküpsusele järgnev periood, esineb näiteks tehiskeskkonnas elavatel loomadel.
a) suurenevad raku mõõtmed (vastsed) b) suureneb rakkude arv a1) jagunevad kõik rakud (madalamatel arenguetappidel olevad organismid) b1) jagunevad vaid teatud rakud (kõrgelt arenenud organismid) Kasvu regulatsioon : a) kasv on pärilikult määratud (kasv on määratud paljude geenide koosmõjul) b) hormonaalne (kasvuhormooni hulk ja organismi reaktsioon sellele) c) toit Areng : - protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. (morfafüüsiline protsess). Areng jaguneb : a) otsene - järglane sarnaneb koheselt suguküpse isendiga. Vahe on : * keha proportsioonid * sugunäärmed imikutel ei talitle. * erinevus tingitud refleksides. * erinevus luu ja lihaskoe osakaalus. - keelikloomadest arenevad otseselt imetajad, linnud, roomajad. b) moondega - esineb vastne. vastne ja suguküps isend on oluliselt erinevad. moondega arenevad nii selgroogsed kui selgrootud.
Piiratud kasv- organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad). Perioodiline kasv-kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud). Areng. AR EN G O TSE N E AR ENG M O O N D EG A A R ENG im e t a ja d lin n u d r o o m a ja d k a la d k a h e p a ik s e d lü lija lg s e d Protsess, mille käigus organismide ehitus ja elutegevus keerustuvad. Toimuvad mitmed anatoomilised ja füsioloogilised muutused. Eristatakse otsest ja moondelist arengut. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Iseloomulik roomajatele, lindudele, imetajatele. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimaste sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Selgrootud. Täismoondeline ja vaegmoondeline areng.
annaabi.ee 
