mitmesugused huviväärtused, kultuuriloolised paigad jm. Kui Vaivaras käidud ja muudki lähemad paigad nähtud ning vajalikud kogemused olemas, võetakse ette rännuteed Põhjamaadesse, Karpaatidesse, Pariisi, Alpidesse jm. Kui tahtmist ja võimalusi jätkub, ootavad järge juba teised mandrid. Iga algus on raske - see vanasõna käib ka matkamise kohta. Algajal matkajal oleks kasulik arvestada mõningaid lihtsamaid soovitusi. 1. Alustagem mõõdukalt. Põhimõte on - lihtsamalt keerukamale. 2. Kõige lihtsam on liikuda jalgsi - nii pääseb sügavamale looduse rüppe, aga ka jalgratas, süst või suusad on igati sobivad vahendid. 3. Kui lähed, kutsu sõber ka kaasa - on julgem ja meeldivam. 4. Alusta ühepäevastest matkadest. Edasi võivad tulla nädalavahetuse paaripäevased matkad ööbimisega telgis. Nüüd tuleb juba tõsisemalt mõelda ka matkavarustusele. 5. Jalgsimatkal on esmaseks varustuseks jalatsid. Vähegi pikemale kõndimisele
5 Nooremate laste puhul on kehapillil mängimine eelkõige vahend rütmitaju arendamiseks, sest lapsed ei ole võimelised oma keha erinevate kõladega mängima. See on aga kehapilli kui iseseisva instrumendi kasutamise eeltingimuseks. Küll on aga väga oluline juba algusest peale juhtida tähelepanu õigele ning korrektsele plaksutamisele, patsutamisele ja trampimisele. Õige tehnika omandamine on eelduseks hilisemale, keerukamale kehapillimängule (Keetman ,,Elementaria" 1970). Kehapilli mängimine pakub lastele väga palju muljeid: laps ise on ,,pill", ennast puudutades tekib korraga muusika ning laps saab oma muusikat ka näha. Mängija on samaaegselt ka tantsija ja pill. Nii kogeb laps ennast kõige mitmekülgsemal viisil (mõjutatakse liikumis-, kompimis-, kuulmis- ja nägemismeelt). Ta tunnetab ennast terviklikuna ja samal ajal tunneb väga selgelt oma keha.
mingi probleem või tugev vajadus. KUULAMISOSKUSED Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurem määral teie kuulamisvõimest. Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Kuulamine – on sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad näoilmes, hääletoonis, kehahoiakus ja energiatasemes), anda rääkijale
Sellisel juhul oleks infomüra liialt suur. Igal juhul teeb kuulaja mingi valiku, mida meelde jätta. * Olulised mõtted peavad vahelduma vähemolulistega. * Kui kõneleja on esitanud mingi väite, võib ta seda illustreerida mõne näitega või tõmmata paralleele samase nähtuse või probleemiga, teha vahekokkuvõtteid, korrata olulisi mõtteid uues sõnastuses jne. Sellist lisamaterjali nimetatakse redundantsiks ehk liiasuseks. Teemaarenduses peab kõneleja * liikuma lihtsamalt materjalilt keerukamale, * seostama uut infot juba tuttavaga materjaliga. Kasulik on ettekanne selgelt liigendada. Kõne tuleb esitada nii, et ühe mõttearenduse lõpu ja teise alguse vahel oleks selge piir. Alateemade järjestus peab olema loogiline, uute ja vanade mõtete vahele tuleb luua seoseid. Kuulajatel on lihtsam jälgida ning aru saada, kui nad tajuvad kõne struktuuri. Kõne eri osi saab välja tuua * pausidega, * alateemade nummerdamisega (,,esiteks", ,,teiseks", ,,kolmandaks"),
................... 64 3 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFÄÄR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON RAKK 1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt keerukamale. Kasutage reastamisel numbreid. 3 punkti taimerakk Viidumäe lehe DNA leht harilik luuderohi luuderohud põhikude Reastage need eluslooduse organiseerituse tasemed loogilisse järjekorda. 1.3
................................................................................................................... 57 VASTUSED................................................................................................................................. 64 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFÄÄR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON 1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt keerukamale. Kasutage reastamisel numbreid. 3 punkti taimerakk Viidumäe luuderohud DNA leht lehe põhikude harilik luuderohi Reastage need eluslooduse organiseerituse tasemed loogilisse järjekorda. 1.3. Bioloogia uurib loodust erinevatel tasanditel: 4 punkti A) molekulaarsel tasandil B) raku tasandil C) liigi tasandil D) ökosüsteemi tasandil Märkige järgmiste näidete juurde, millise eluslooduse tasandiga on tegemist. Kirjutage punktiirile sobiv täht. ...... Võrtsjärve kalaliikide määramine ....
· Järgnevus ehk üks tegevus või inimgrupp on asendanud teise. 105 15. MAJANDUS JA TÖÖTAMINE 15.1. Majandussüsteemide päritolu · "elatusviis" viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks · Esimene elatusviis: korilus. Edasi jahindus, karjandus, aiandus, põllundus ja tööstus. Teenindus. · Areng lihtsalt keerukamale süsteemile, suurem tööjaotus ja spetsialiseerumine, energia efektiivsem kasutamine ja ühinemine teiste ühiskondade majandussüsteemidega · Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine Majandussüsteemi osad: tootmine Tootmine on inimtegevus, mille tulemusel tekib toode, millel on tarbija. Tooteks võib olla ka teenus, teos, etendus jms. 15.1.1. Tootmine jaguneb omakorda:
annaabi.ee 
