nimeks on tal Chlamydomonas. Ehitus kehakuju on silindriline. Ta paistab roheline selle pärast et tal on kehas kloroplast. Tal on veel silmtäpp mille abil ta liigub valguse poole ja liikumiseks on tal kaks viburit. Kasvukoht ja toitumine Koppvetikas elab väikestes mageveekogudes ja isegi lompides. Toituvad fotosünteesides. Levik väga tavaline vetikas kogu maalimad. Sageli esineb massiivselt põhjustades väiksematel veekogudel õitsenguid. Keermikvetikas: Keermikvetika ehitus Kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad on niitjad. Keermikvetikas on samuti niitvetikas. Ta ei kinnitu kuskile, vaid hõljub vees vabalt. Tema rakkud moodustavad pikki niite. Kasvukoht ja toitumine: Keermikvetikas elab tavaliselt magedaveelistes veekogudes: järvedes ja tiikides. Ta hõljub vabalt veekihis ringi. Keermikvetikat mikroskoobis vaadates on näha rohelisi linte kloroplaste. Ta rakkudes on spiraalselt keerdunud kloroplastid
· Veekogudes on vesijuus hästi nähtav tänu sellele, et tavaliselt kasvab koos sadu vesijuukseid, mis kinnituvad otsapidi veealustele esemetele ja hõljuvad veevoolus. 3 · Vesijuus võib paljuneda nii suguliselt kui ka vegetatiivselt. · Inimesele on vesijuus tähtis veekogude puhastaja. Selle taime abil saab hinnata ka veekogu puhtust. · Kui veekogus on toitaineid palju, siis vesijuus seal ei kasva. 4 · Keermikvetikas rakud moodustavad pikki niite. · Erinevalt vesijuukse niitidest ei kinnitu keermikvetikas veekogu põhjale ega seal lebavatele esemetele. Ta hõljub täiesti vabalt ringi. · Tavaliselt elavad keermikvetikad väikestes järvedes ja tiikides. 5 · Keermikvetikad on omapärased indikaatortaimed, mille abil saab õhurõhku määrata ja ilma ennustada. Kui õhurõhk langeb, siis kerkivad nad päris veepinna lähedale. Aga ilusa ilma korral, kui
3) Pleurokokk ----------- pooldumise teel, ei taha vett 4) Kerasviburlane ------- pooldub Pleurokokke päris vees ei kohtagi, nad on kohastunud eluks õhu käes. Kui pleurokokk vette panna, siis ta koguni hukkub. Nii leidub neid kivimüüridel, niisketel vundamentidel ja mujal, kus on piisavalt õhku, niiskust ja valgust. Kõige tavalisemaks kasvukohaks pleurokokkidele on aga vanad puud nii metsas kui ka linnaparkides. Hulkraksed: 1) Keermikvetikas - vabalt hõljuv vetikas...nendega saab ilma ennustada. 2) Vesijuus - kinnitub veekogu põhja 3) Põisadru - õhupõied, kinnitatud veekogu põhja 4) Punavetikas a) Agarik kasvab kõige sügavamal vees b) Karevetikas kõige rohkem saastatud veekogus Mõiste: veeõitseng (otsisin netist seletuse) Veeõitseng - mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.Veeõitsengud
Taimeriigi evolutsioon · Esimesd kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: klorella, koppvetikas, plearokokk. · Umbes 1mld aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad o Tekkisid ka hulkraksed pruunvetikad, nagu tänapäevane põisadru ja hulkraksed rohevetikad (keermikvetikas, vesijuus). · Umbes 410...440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained Varred toitainete juhtimine ja talletamine
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed
Esineb üherakulisi, koloonialisi ning hulkrakseid. Erinevalt taimedest pole hulkrakksetel vetikatel eristunud juuri , varsi, lehti. Vetika keha nim. Talluseks. Esinevad: veekogudes, niiskes mullas jm. Toituvad talluse pinna kaudu. Paljunevad mitte suguliselt( eostega, vegetatiivselt) ja suguliselt. Eristatakse värvuse, ainevahetuse ja keemilise koostise järgi : Rohevetikad (mikroskoopilised, niitjad, rohelised, kasvavad jahedas magedas vees kuni 5m sügavusel, nt keermikvetikas) , pruunvetikad( lehtjad, kuni 60m, oliivrohelised, kasvavad jahedas külmas rannikuvees. 6-15 m sügavusel nt põisadru ) ja punavetikad (põõsakujuline kuni 2m, roosakad-pruunid, kasvavad soojas soolases vees, 40-60m sügavusel nt agarik.) Kasutamine inimese poolt : loomasöödaks, toiduks, väitiseks, ravimid, tehakse marmelaadi, katsete jaoks. Tähtsus looduses: 1)esimene lüli veekogu toiduahelas. 2)rikastavad vett hapnikuga 3)makroskoopilised(silmaga nähtav) vetikad on elu.-paljunemis
Vetika koloonia koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud rakkudest. Rakkudel on viburid, mille abil koloonia hõljub ja liigub. Kerasviburlane on üheks vahevormiks ühe- ja hulkraksete vetikate abil. Veeõitseng vetikate või sinikute tavapärasest suurem vohamine veekogus, mis halvendab teiste organismide elutingimusi või põhjustab nende hukkamist. Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. Sellised on rohevetikatest nt vesijuus, keermikvetikas ja meie rannikuvetes kasvav niitja haruneva tallusega karevetikas. Paljud pruunvetikad meenutavad välimuselt taimi või nende lehti. Nad kasvavad peamiselt külmade merede rannikuvetes. Eestis on neist kõige sagedasem põisadru. Punavetikad kasvavad sügavamal meres kui pruunvetikad. Enamiks neist on troopilistes meredes. Läänemere punavetikatest on tuntuim agarik. Punavetikad on väiksemad kui pruunvetikad. Paljude tallus on põõsakujuline.
Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Vanimate hulkraksete loomade käsnade räniokiseid on leitud Hiinast 570 miljoni aasta vanustest kihtidest. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus 3 Ordoviitsiumi ajastu algusel ilmnesid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed, mis ordoviitsiumi lõpul välja surid kliima jahenemise ja mandrijäätumise tõttu. Siluri ajastul hakkasid maismaad hõivama maismaataimed: sammaltaimed, sõnajalgtaimed ja esimesed lülijalgsed. Sammaltaimed olid algelised neil puudusid esilagu lehed ja varred nagu kaasaaja maksasammaldel:
Paljunemine Ainuraksed paljunevad mittesuguliselt pooldumise, mitmeks jagunemise või pungumise teel, paljud ka suguliselt. Ainuraksetel võivad vahelduda erineval viisil paljunevad põlvkonnad.Paljud ainuraksed võivad ebasoodsad elutingimused üle elada tsüstidena. Fariza Imanova MK13-TE2 VETIKAD Kuju/Ehitus Niitjas keermikvetikas Üherakuline koppvetikas Tallusjas põisadru Paljunemine Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub eostega või vegetatiivselt. Üherakulised vetikad paljunevad vegetatiivselt pooldumise teel, hulkraksed aga talluse tükikestega.
Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus Umbes 410…440 miljonit aastat tagasi kujunesid vetikatest esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil. Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed
· Nad pole võimelised kasvuperioodil paljunema. Hulkraksed vetikad NIITJAD ROHEVETIKAD Vesijuus · Kasvab jahedaveelistes jõgedes ja ojades. · Selle üksik niit on mikroskoopiline. · Tavaliselt kasvab koos sadu vetikaid. · Kinnituvad otsa pidi veealustele esemetele ja lehvivad veevoolus. · Iga vesijuukse rakus, v.a. kõige alumises, on vöökujuline kloroplast. · Paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Keermikvetikas · On ka niitvetikas · Ei kinnitu kuskile, vaid hõljub vees vabalt. · Mikroskoobis, on rakkudes näha spiraalselt keerdunud kloroplaste. Karevetikad · Nende niitjas tallus on harunenud. · Elavad magevetes, madala soolsusega Läänemeres. · Kinnituvad veealustele kividele, paeplaatidele jm. · Sageli kasvab koos tuhandeid vetikaniite (Nii moodustavad nad rohelisi põõsasjaid kogumikke.) · Nende vohamine näitab toitainete rohkust vees, st. vee saastumist.
F - vees vabalt ujuvad taimed. Näiteks järve taimestiku võib eelnevalt esitatu põhjal jaotada järgmiselt: A - pilliroog, mürkputk ja harilik soosõnajalg; B - pilliroog, laialehine hundinui, ahtalehine hundinui, mürkputk ja konnaosi; C - väike vesiroos, kollane vesikupp, ujuv penikeel ja valge vesiroos; D - väike lemmel, konnakilbukas ja vesikarikas; E - kanada vesikatk, harilik kuuskhein, ujuv penikeel ja keermikvetikas; F - klorella ja koppvetikas. Veetaimede kergesti painduv vars on nende kohastumus eluks vees: vee tihedus on õhu tihedusest suurem ja see aitab taimel säilitada püstist asendit. Ujulehtedega taimedel on õhulõhed enamasti lehe ülaküljel, sest lehe alakülg on vees, kus hapniku sisaldus on tunduvalt väiksem. Suur osa veetaimi levib vee abil. Nende kasvu piiravaks teguriks on fotosüteesiks vajaliku valgusenergia vähesus vee sügavamates kihtides. Seetõttu suudavad rohelised taimed
pleurokokk vibureid ei ole, emakoloonia sees tekivad elab õhu käes, vees hukkub. tütarkolooniad. Paljuneb pooldudes. Pleurokoki rakud asuvad sageli mitmekaupa koos 15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest. Näited. Rohevetikad ( rakkudes kloroplast): vesijuus niitjas, kinnituvad otsapidi veealustele esemetele. Paljuneb mittesuguliselt eostega või ka sugurakkude ühinemise teel suguliselt. keermikvetikas ka niitvetikas, aga hõljub vees. karevetikad niitjas tallus harunenud. Kinnituvad veealustele esemetele. rohevetikad Pruunvetikad. Aainult silmaga nähtavad organismid, s.t. makroskoopilised, kasvavad jahedate merede rannikuvetes 6-15m sügavusel: Põisadru lintjas tallus haruneb korduvalt kaheks. Kinnitub merepõhja haardkettaga. Paljuneb suguliselt. pruunvetikas Põisadru õhupõiekesed
elab õhu käes, vees hukkub. tütarkolooniad. Paljuneb pooldudes. Pleurokoki rakud asuvad sageli mitmekaupa koos http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-22-1.htm 15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest. Näited. Rohevetikad ( rakkudes kloroplast): vesijuus niitjas, kinnituvad otsapidi veealustele esemetele. Paljuneb mittesuguliselt eostega või ka sugurakkude ühinemise teel suguliselt. keermikvetikas ka niitvetikas, aga hõljub vees. karevetikad niitjas tallus harunenud. Kinnituvad veealustele esemetele. rohevetikad http://veeb.tallinn.ee/keskkond/vesi_2.php Pruunvetikad. Aainult silmaga nähtavad organismid, s.t. makroskoopilised, kasvavad jahedate merede rannikuvetes 6-15m sügavusel: Põisadru lintjas tallus haruneb korduvalt kaheks. Kinnitub merepõhja haardkettaga. Paljuneb suguliselt. pruunvetikas
Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes, põhiliselt magevetes. Kuid üherakulisi rohevetikaid kasvab ka märjal mullal, samblas, lumel ning isegi jääkarude karvades. Näiteks koppvetikas, klorella, pleurokokk, kerasviburlane. Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. Niitjad rohevetikad koosnevad ühest rakureast, mis paljunevad pooldudes ja suguliselt. Sellised on rohevetikatest nt vesijuus, keermikvetikas ja meie rannikuvetes kasvav niitja haruneva tallusega karevetikas. Hulkraksed rohevetikad näitavad saastatust (karevetikas). Hulkraksed rohevetikad kasvavad madalas vees ja kinnituvad. Pruunvetikad on kasvult suurimad hulkraksed vetikad (3-6m). Pruunvetikad on rohekaspruunist tumepruuni värvusega. Pruunvetikad armastavad külma, puhast ja soolast merevett. Samuti nad ka fotosünteesivad. Näiteks põisadru, lehtadru. Punavetikad armastavad sooja, puhast ja soolast merevett
annaabi.ee 
