Renessanss ja renessanssiaja muusika Renessanssiaega nimetatakse valgustusajastuks, kus toimusid muudatused, peamiselt majanduses ja poliitikas, kuid ka kirjanduses, kunstis, religioonis ja ka muusikas. Uus maailmavaade seisnes selles, et hakati väärtustama inimmõistust ja arvati, et heade ideedega saab lahendada kõiki probleeme, peale selle hakkas kahanema ka kiriku võim ja rahva elu ei keerelnud enam usu ümber. Muutused kirjanduses algasid kolmest uue maailmavaatega Itaalia kirjanikest: Dante Alighieri, Francesco Petrarca ja Giovanni Boccacio, kes oma uudsete teosetega, aitasid kaasa rahva arenemisele humanismi suunas. Loodi uusi kirjanduszanre, nagu näiteks F. Petrarca sonett ja G.Boccacio novell. Edasi hakkas asi edasi arenema, loodi ,,Commedia Dell` Arte", tulid uued kirjanikud, nende seas ka romaanikirjanik William Shaekespeare, kelle tuntumateks teosteks on
väljapaistvad musklid, jämedad käed. Armastas nalja heita. Tundis kõiki ja pakkus abi, laenas raha. Külmavereline. Oli sunnitöölt põgenenud vang (varjas end pansionis). Preili Michonneau: vanatüdruk. Nurgeline, puudusid naiselikud vormid. Krimpsunud nägu oli ähvardav. Hoolitses kellegi vanahärra eest, kes põdes põiekatarri. Vanamees pärandas talle tuhat franki. Härra Poiret: oli olnud "teljeke", mille ümber ühiskondlikud õnnetused ja mustused olid keerelnud. Lopergune mütsilott, elevandiluust nupuga kepp peos, pleekinud kuuehõlma, sinuses sukis jalad. Isa Goriot: endine nuudlivabrikant, umbes kuuekümne üheksa aastane. Alguses oli üürinud korteri. Asus Vauquer'I juurde elama pärast oma ärist lahkumist. Saabus väga korraliku garderoobiga, kaupmehe kaasavaraga. Rõivastus rukkilillesinisesse kuube. 3. Isa Goriot a) tema elu minevikus Jean-Joachim Goriot oli enne revolutsiooni lihtne nuudlitööline. Armastas oma tööd. Ostis endale
Sisu on kõigil kuidagi sarnane alguses on peategelased nõme elu, siis tuleb midagi väga hullu ja siis on õnnelik lõpp. Ega seegi erand polnud. Valisin selle kindlalt seepärast, et uskusin Leelo Tunglasse. Vähemalt teised tema raamatud on head. ,,Varesele valu" isegi natuke meeldis mulle. See oli kuidagi erinev teistes raamatutest. Olenemata väiksest lehtede arvust, ei läinud selle lugemine nii lihtsalt kui muude noortekate. Mulle meeldis see, et Iisi elu ei keerelnud pidude, ennast täis joomiste ja muu sellise ümber, kuigi ei saa ka öelda, et tal ,,normaalne" elu oleks olnud. Juba paar aastat elas ta üksinda, ema välismaal, isa koos uue naisega. Natuke imelik oli tema sõpradeks saamine Robertiga, kui ega miski pole täiuslik. Kasutatud kirjandus L. Tungal, ,,Varesele valu", Avita 2002 http://tungall.weebly.com/elulugu.html http://tungall.weebly.com/looming.html http://3.bp.blogspot.com/_DpOe3oyF350/SmGNC480qOI/AAAAAAAADtQ/a-
(Piret, 29.aastane) 6. Eile õhtul kella 11 ja 11.30 vahel jalutasin Hiiumaal mööda metsateed. Oli juba suhteliselt hämar. Ühel hetkel tundsin, nagu oleks musttuhat hiigelsuurt lindu korraga puudelt lendu tõusnud. Kostis selline sahin...sah-sah-sah aga väga kiiresti ja lausa nii tugevasti, et ümberringi kippus vilisema. Sel hetkel lõi mulle kõrvadesse tugev valusööst. Selline tunne, nagu oleks võimas tuulekeeris minu ümber keerelnud. Vahtisin ringi aga ümberringi oli täielik tuulevaikus, mitte üks leht ei liikunud, mitte ühtegi lindu ei lennanud. Tundsin hirmu ja hakkasin kiirustades kodu poole kõndima. Mõtlesin siiski veel korraks, et lähen tagasi ja seisan veelkord sellesse kohta aga hirm sai seekord võitu. Kõrvades oli veel tükk aega selline valu, nagu oleks vesi kõrvas olnud. Nagu alati, ei ole selliste juhtumite kirjeldamiseks olemas sõnu...ikka kirjeldame neid
aastasele koolipoisile. Salinger kasutab tihti kordust (kordab mõtteid ja märksõnu), sest peategelane Holden tahab kuulajat veenda. Kõnekeelsusega taotletakse jutustuses ehtsust ja siirust, vastandudes lihvitud ja nö võltsile kirjanduslikkusele. Holden üritab võidelda reeglite vastu, samuti eirab reegleid romaani stiil. Jutustus on pihtimuslik ja sageli seisavad paberil Holdeni peas keerelnud mõtted, ei tohi aga unustada, et on olemas jutustaja, kes räägib minevikus toimunud sündmustest ja üritab neid põhjendada. Arvatavasti on Salingeri juttude tohutule populaarsusele noorte (ja ka vanade) seas kaasa aidanud nii paljudele südamelähedased teemad kui ka haarav stiil. Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.)
Oma arvamusi ühiskonnast andis ta edasi just maalimise kaudu. Võib öelda, et ta oli väga julge. Kahjuks paljud ei mõistnud tema loomingut. Lisaks kommenteerib Leonardo elukäiku Vasari. Ta seletab nii mõndagi, mida da Vinci ise enda kohta otseselt ei ütle. Kirjutati ka üldisest ajaloolisest taustast, mis toimus parajasti sel hetkel riigis ja linnas, kus Leonardo viibis. See kõik mõjutab ühe kunstniku loomingut väga tugevalt. Hea oli see, et kõik ei keerelnud ainuüksi ühe inimese ümber. Raamatusse on põimitud paljud teised kunstnikud, kes on saanud Leonardost mõjutusi ja ideid ning ka neid, kes temaga samal ajal elasid ning nende suhe mehega. Paljudele mees ei meeldinud just tema hariduse olematuse tõttu, kuigi Leonardo oli väga tark. Ta mõistis minu arvates rohkem, kui kõik teised kokku ning kõigest sellest kirjutab ta oma märkmetes. Eriti mulle meeldisid tema tsitaadid, mis olid raamatus välja toodud. See, et ta ei
annaabi.ee 
