uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: 1. püsivad rattad kontaktis teepinnaga 2. sõiduki kere on stabiilne 3. mugavus on tagatud 4. TORSIOONVEDRUSTUS (torsionskurbelachese) Torsioonvedrustuse eesmärk on sama nagu tavapärasel keerdvedruga süsteemilgi: vähendada tee ebatasasustest tekkivate löökide jõudu autokerele. Kui keerdvedrusid surutakse lihtsalt kokku, siis torsioonvedrusid, õigemini torsioonvardaid üritatakse piltlikult öeldes krussi keerata. Ehk vedrustuse tööpõhimõte on sarnane stabilisaatorvarda omale, aga selle vahega, et õõtshoob on läbi torsioonvarda ühendatud autokerega, mitte teise õõtshoovaga. Torsioonvedrustuse plussideks on madal raskuskese, lihtne kliirensi reguleerimise võimalus
see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused. Taldrikvedruga lahendus ei vaja lisahoobasid ja reguleerimist, on kompaktsem, kergem, saab kujundada tööks nii tõmbele kui survele, siduri liikumismaa on väiksem, kuni piirkulumise saavutamiseni ei vähene siduri poolt ülekantav pöördemoment. Keerdvedruga lahendus talub suuri koormusi ja on vähem kriitiline ülekuumenemise suhtes. Tõmbelahutatav sidurikorv Survelahutatav sidurikorv Mitmekettaline sidur Sellise lahenduse kindlad eelised on: temperatuur on rohkem ühtlustatud ja madalam, väiksem ülekuumenemise oht, täpsem sidurilülitus, suurem vastupidavus kõrgetele pöördemomentidele, väga mugav kasutada, kergem hooratas, pikaealine. Toyota Racing Development Twin Disk (Twin Plate) clutch
Samal ajal vähendab see ka teekatte konarustest tekkivaid lööke, andes seeläbi kindlama juhitavuse ja meeldivama sõidu. 1.2 Lehtvedrustus Lehtvedrud liigitatakse: 1. Poolellipsvedru (tagasillal reeglina koos abivedruga) 2. Paraboolvedru, mis on: · Kergem · Pehmem · Kulub vähem (vedrulehed puutuvad kokku vaid otstest ja keskelt). 1.3 Torrosioonvedrustus TORSIOONVEDRUSTUS (torsionskurbelachese) Torsioonvedrustuse eesmärk on sama nagu tavapärasel keerdvedruga süsteemilgi: vähendada tee ebatasasustest tekkivate löökide jõudu autokerele. Kui keerdvedrusid surutakse lihtsalt kokku, siis torsioonvedrusid, õigemini torsioonvardaid üritatakse piltlikult öeldes krussi keerata. Ehk vedrustuse tööpõhimõte on sarnane stabilisaatorvarda omale, aga selle vahega, et õõtshoob on läbi torsioonvarda ühendatud autokerega, mitte teise õõtshoovaga. Torsioonvedrustuse plussideks on madal raskuskese, lihtne kliirensi
127. 4. Suurte asendihälvete korral rakenduvad võllidele suured lisakoormused; 128. 5. Ühe elastse kettaga sidur kompenseerib vaid nurksiiret. 129. Kirjeldada kahe elastse kettaga siduri tööpõhimõtet. 130. 131. Millistest parameetritest sõltub elastsete ketastega sidurite valik? 132. Siduri valikul tuleb lähtuda tootja juhenditest, 133. 134. 135. Nimetage vedrusidurite omadused. 136. VEDRUSIDUREID on kahte liiki:1. Keerdvedruga vedrusidurid;2. Ühes tükis vedrusidurid 137. Vedrusidurite üldised omadused: 138. 1. Väike ülekantav pöördemoment (kuni 40 Nm); 139. 2. Hea tasakaalustatus ning võimalus kasutada kiirete ülekannetes (kuni 10 000 p/min); 140. 3. Ühes tükis sidurite suur väändejäikus ning nurklõtku puudumine; 141. 4. Lubatav nurkhälve kuni 20 º; 142. 5. Lubatav radiaalhälve kuni 0,01d; 143. 6. Lubatav pikihälve kuni 0,3 mm; 144. 7
põhiomadused, mis ainult erinevates tingimustes avalduvad erineval määral. Sellist idealiseeritud keskkonda (materjali), millel avaldub ainult üks põhiomadus, nim reoloogiliseks mudeliks ehk kehaks. a. Hooke’i tahke keha – põhiomadus on lineaarne elastsus, mida kirjeldab sirgjooneline sõltuvus moonde ja vastava pinge vahel tõmbediagrammil ning nende suuruste üksühene vastavus. Hooke’i keha näitlikustatakse tavaliselt keerdvedruga, mille pikenemine on rakendatud koormusega võrdeline. b. Saint-Venanti kehal väljendub elastsus. Väikeste pingete juures jääb Saint-Venanti keha absoluutselt jäigaks, voolepiiril aga hakkab piiramatult ja pöördumatult deformeeruma, voolama. Pinge langemisel deformeerumine lakkab, kuid säilib tekkinud jääkmoone ehk plastne moone. Selliste omadustega materjali nim ka jäikplastseks. Keha näitlikustatakse kokkusurutud hõõrdepaariga,
see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused. Taldrikvedruga lahendus ei vaja lisahoobasid ja reguleerimist, on kompaktsem, kergem, saab kujundada tööks nii tõmbele kui survele, siduri liikumismaa on väiksem, kuni piirkulumise saavutamiseni ei vähene siduri poolt ülekantav pöördemoment. Keerdvedruga lahendus talub suuri koormusi ja on vähem kriitiline ülekuumenemise suhtes. Tõmbelahutatav sidurikorv Survelahutatav sidurikorv Mitmekettaline sidur Sellise lahenduse kindlad eelised on: temperatuur on rohkem ühtlustatud ja madalam, väiksem ülekuumenemise oht, täpsem sidurilülitus, suurem vastupidavus kõrgetele pöördemomentidele, väga mugav kasutada, kergem hooratas, pikaealine.
immutatud asbestmassist). Veetavad kettad on needitud Lahutusvarras 7 paikneb käigukasti vedava võlli õõn- rummude külge, milledega koos nad saavad nihkuda suses. Varda neljakandiline ots asub surveketta vastavas käigukasti vedava võlli soonilisel otsal. pesas, varda teine ots aga läheb survelaagrile 8 toetuva Sidurikettad surutakse kokku kuue keerdvedruga (kogu- tõukuri pessa. Õli läbipääsu tõkestab vilttihend varda surve ca 100 kgf), mis paiknevad hooratta ja surveketta parempoolsel otsal. Välimiselt küljelt toetub survelaagrile vahel. lahutusmuhv 9. Mansett-tihend muhvi ringsoones takistab õli väljumist käigukastist. 124
annaabi.ee 
