oma elu kohta. Lähtutakse veendumusest, et inimese olemus on oma loomult positiivne ja loov, ning taotleb arengut. ESINDAJAD: Carl Rogers, Abraham Maslow. 6. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA uurimisobjektiks on peamiselt info vaimne töötlemine, so teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine, info säilitamine mälus ja info kasutamine. ESINDAJAD: Jean Piaget, Lev Võgotski, Ulrich Neisser, Endel Tulving. 7. PSÜHHOBIOLOOGIA inimkäitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemilste ja bioloogiliste protsesside tulemust. 8. PSÜHHOLOOGIA SEOS TEISTE TEADUSTEGA: 1) sotsiaalpsühholoogia (gruppide tegevus ja mõju); Geneetika. 2) matemaatika; statistika; filosoofia; pedagoogika; psühhiaatria. 3) sotsioloogia (ühiskonna ehitus, toimimine ja areng); Arstiteadus; sotsiaalpoliitika, õigusteadus jne. 9. UURIMISMEETODID: 1)KIRJELDAVAD UURIMUSED. JUHTUMI ANALÜÜS meetod , mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult.
Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul. Mügarbakterite ja peremestaime(-de) vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid saavad taimedest vajalikke orgaanilisi ühendeid (suhkruid, happeid) ning annavad vastu seotud lämmastikühendeid, mis on moodustunud gaasilisest lämmastikust (N2). 27. Mikroobid fosfori muundajatena ja fosfori ringlus looduses Fosfor satub mulda taime- ja loomajäänustega, ning keemilste ühenditena (väetistena). Suurt osa orgaanilise fosfori reservi ei saa taimed omastada. Mikroobid peavad orgaaniliseaine lõhustama, viima anorgaanilisse vormi. Kõigepealt deposforüülitakse nukleotiinhapped->letsitiin. Orgaanilise fosfori ühenditest võtavad osa nt pseudomonas spp, ja bacilluse spp, aga ka hallitusseente penicillumi spp ja aspergillus spp. Osa võivad võtta ka mõned pärmseened.
mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul. Mügarbakterite ja peremestaime(-de) vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid saavad taimedest vajalikke orgaanilisi ühendeid (suhkruid, happeid) ning annavad vastu seotud lämmastikühendeid, mis on moodustunud gaasilisest lämmastikust (N2). 25. Mikroobid fosfori muundajatena ja fosfori ringlus looduses. Fosfor satub mulda taime- ja loomajäänustega, ning keemilste ühenditena (väetistena). Suurt osa orgaanilise fosfori reservi ei saa taimed omastada. Mikroobid peavad orgaaniliseaine lõhustama, viima anorgaanilisse vormi. Kõigepealt deposforüülitakse nukleotiinhapped->letsitiin. Orgaanilise fosfori ühenditest võtavad osa nt pseudomonas spp, ja bacilluse spp, aga ka hallitusseente penicillumi spp ja aspergillus spp. Osa võivad võtta ka mõned pärmseened.
moodustumine loomadel) rasv juhib (alandab halvasti soojust külmumistemperatuuri) siseelundite ümber olev külma võetud kartulid rasvakiht (nt neerude rasv on magusad (tärklis). Keemiline kaitse Keemilne kaitse Keemiline kaitse- muna- ja kaitse keemilste rasvkoesse talletakse piimavalkudel on võime ühendite eest nt kehavõõrad siduda mürkaineid glükuroonhape rasvlahustuvad mürgid (raksmetalle, alkaloide). (dioksiinid) Kohvis palju alkaloide Mida vanem ja paksem on piimaga kohv piim seob
seadusest järeldub: 1) keemilise reaktsiooni soojusefekt on võrdne 6.2 Lahuste kontsentratsioonide väljendusviise. Ainete Redoksreaktsioonidel on suur tähtsus looduses, tehnikas : saaduse tekkesoojuste algebraliste summaga, millest on lahutatud lahustuvus. Tahke aine lahustumisel vedelikus lahkuvad aine näiteks keemiliste vooluallikate töötamisel, korrosioonil, lähtainete tekkesoojuste algebralne summa. 2) Keemilste pinnalt molekulid ja ioonid ja jaotuvad difusiooni tõttu ühtlaselt lahus- põlemisel, hingamisel, raku ainevahetuses. reaktsioonide soojuseffekt on võrdne lähtainete põlemissoojuste tis. Kui lahusesse viidud väike kogus ainet, selles veel lahustub on la- 7.1 Redoksreaktsioonid galvanielementideks. summa. Summeerimisel tuleb arvestada reaktsiooni võrrandi hus süllastumata
de) vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid saavad taimedest vajalikke orgaanilisi ühendeid (suhkruid, happeid) ning annavad vastu seotud lämmastikühendeid, mis on moodustunud gaasilisest lämmastikust (N ). 2 27. Mikroobid fosfori muundajatena ja fosfori ringlus looduses Fosfor satub mulda taime- ja loomajäänustega, ning keemilste ühenditena (väetistena). Suurt osa orgaanilise fosfori reservi ei saa taimed omastada. Mikroobid peavad orgaaniliseaine lõhustama, viima anorgaanilisse vormi. Kõigepealt deposforüülitakse nukleotiinhapped->letsitiin. Orgaanilise fosfori ühenditest võtavad osa nt pseudomonas spp, ja bacilluse spp, aga ka hallitusseente penicillumi spp ja aspergillus spp. Osa võivad võtta ka mõned pärmseened.
Teine tuntud väetis on KCl, mis lahustub nagu keedusool. Taim vajab väga suures koguses kaaliumi (heintaimed, kartul). Kloor on vastupidiselt paljuele taimedel toksiline. Kui kaalium mullaga seotakse, siis kloor ei seota. Kui ei taha aedvilju ära rikkuda, tuleb väetada sügisel. Kloor uhutakse kevadeks minema, aga kaalium on alles. Füüsikalisel neeldumisel on omad piirid. Mida rohkem on kolloide, huumust, seda suurem on ka füüsikalise neeldumise võime. 3)geeniline neeldumine- keemilste reaktsioonide tulemusena tekivad mulda kergesti lahustuvatest ühenditest lahustumatud ühendid, nad sadenevad välja tahke faasi vahele mulla pooridesse ja ka taim ei saa neid enam kätte. Fosforväetistest on tuntuim superfosfaat, se lahustub vees väga vähe. Juureeritised on nõrgad happed ning nendes lahustub see superfosfaat. Viies väetist mulda, saavad taimed selle ikkagi kätte, kuigi koefitsient on väike. Ülejäänud superfosfaat neeldub keemiliselt, muutudes kättesaamatuks
annaabi.ee 
