Pelgulinna Gümnaasium Naftaleen Renee Pesor 11.k Tallinn 2009 Ajalugu Aastal 1819-1820 olid juba 2 keemikut teatanud kivisöetõrva destillatsioonil saadud teravalõhnalisest valgest tahkest ainest. Aastal 1821, John Kidd kirjeldas selle aine omadusi ja saamise viise, ning pani sellele nimeks naftaleen, kuna see oli saadud tööstusbensiinist. Naftaleeni keemilise valemi esitas Michael Faraday 1826. Struktuuril olevad kaks sulakvarts benseenist rõngast esitas Emil Erlenmeyeri aastal 1866, ning seda kinnitas Carl Graebe kolm aastat hiljem. Saamine Enamjaolt saadakse naftaleeni kivisöetõrvast
Mendelejevi oli 1869. aastal üks Vene Keemiaseltsi asutajatest. Ta töötas teoorias ja praktikas majanduslike kaubandusmeetmete ja põllumajandusega. Mendelejev kirjutas 1868 1870 kahes osas raamatu ,,Keemia põhimõtted". Peale kõige selle on Mendelejev teinud teisi olulisi panuseid keemia edendamiseks. Vene keemik ja teaduste ajaloolane Lev Chugaev on iseloomustanud teda kui ,,geniaalset keemikut, esmaklassilist füüsikut, viljakat uurijat hüdrodünaamika, meteoroloogia, geoloogia ja keemiatehnoloogia valdkondades , keemiatööstuse põhjalikku eksperti ja suurt mõtlejat majanduse alal".
· Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada, kui on teada, kui suured on perioodilisustabelis selle elemendi naaberelementide aatommassid. Seega telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei ole 126. Mendelejevil läks korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori (skandiumi), ekaalumiiniumi (galliumi) ja ekasiliitsiumi (germaaniumi) olemasolu ja omadusi. Paralleelselt Mendelejeviga töötasid veel kaks keemikut elementide süstematiseerimisega tabelisse. Inglane John Newlands avaldas oma teose 1864. aastal, kuid avastamata elementide tühimike tõttu ja kuna ta paigutas kaks elementi ühte kasti, kritiseeriti tema ideed ning tema teooriat ei tunnustatud. Samal aastal avaldas oma töö ka sakslane Lothar Meyer, kirjeldades 28 elementi, klassifitseerides neid vaid valentsi alusel. Nii nagu Newlands, ei tulnud ka Meyer mõttele prognoosida ette uusi elemente ja korrigeerida aatommasse.
Avastatakse uusi elemente, nende hulgas elemendid aatommassiga 65 kuni 75. Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada kui on teada kui suur on perioodilisustabelis selle elemeni naaber-elementide aatommassid. Seega telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei ole 126. Mendelejevil läks korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori (skandiumi), ekaalumiiniumi (galliumi) ja ekasiliitsiumi (germaaniumi) olemasolu ja omadusi. Paralleelselt Mendelejeviga töötasid veel kaks keemikut elementide süstematiseerimisega tabelisse. Inglane John Newlands avaldas oma teose 1864.a. kuid avastamata elementide tühimike tõttu ja kuna ta paigutas kaks elementi ühte kasti kritiseeriti tema ideed ning tema teooriat ei tunnustatud. Samal aastal avaldas oma töö ka sakslane Lothar Meyer, kirjeldades 28 elementi, klassifitseerides neid vaid valentsi alusel. Nii nagu Newlands, ei tulnud ka Meyer mõttele prognoosida ette uusi elemente ja korrigeerida aatommasse.
armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud. Dorian jätab Sibyli maha, põhjendades seda tema näitlejameisterlikkuse kadumisega. Sibyl võtab endalt elu. Dorian avastab, et ta soov on täide läinud tema portree vananeb iga Doriani patuga, samal ajal kui tema enda välimus püsib muutumatuna. Dorian elab järgmised 18 aastat ilmagi vähima vananemise märgita. Viimaks süüdistab ta Basilit oma saatuses ning pussitab ta surnuks. Ta santazeerib ühel keemikut, et too Basili laiba hävitaks. Dorian põgeneb oma kuriteo eest oopiumiurgastesse. Seal kohtab ta Jamesi, kes Doriani ära tunneb ja üritab teda tappa. Dorian aga pääseb, väites, et nii noore mehena ei saanud ta kaheksateist aastat tagasi Jamesi õega kihlatud olla. Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata. Portree aga vananeb sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ning lööb noa lõuendisse
aastal nende suguluse tõttu Pistohlkorsidega. Terve mõisa said nad enda valdusse 1889. aastal, kui Viktor von Stackelberg ostis selle Woldemar von Pistohlkorsilt 30 000 hõberubla eest. Viimane Kärde mõisa omanik oli Viktor Alexander August von Stackelberg, (sündinud 23.04.1853 Ponewieschis, Kaunase kubermangus, praegune Panevėžys Leedus; surnud 02.02.1945 Pfortenis, Alam-Lusaatias, praeguses Poolas). Teda tunti kui Peri ja Kärde mõisnikku, Liivimaa maanõunikku, keemikut ning mitmete seltside liiget ja eestvedajat. Kärde mõis oli aga rendile antud taanlasele, kelle nimi oli Frederik Peter Welding (sünd. 25.10.1851 Viborg, Taanis; surn. 01.11.1926 Tartus). Ta elas siinses valitsejamajas koos oma naise Hanna Charlotte (Hoffmann) ja 5 lapsega.
jagada, valides selleks maali enda autori 13.peatükk Basil ei tunne oma maali alguses äragi nii moonutatud on kaunid näojooned, kuid punane allkiri ülal vasakus nurgas on ainulaadne, see on tõesti kunstniku maal Dorian tapab oma sõbra, et saladust veel kauem varjata 14.peatükk Dorian kutsub Alan Campbelli, keemiku ja oma endise sõbra, kes nüüd vihkas igavest meest Ähvardades paljastada Alani tumeda mineviku, sunnib Dorian keemikut Basili keha hävitama 15.peatükk Leedi Narborough`i pidu Harry märkab Doriani närvilisust, mis on tingitud Basili hukust, millest keegi peale Doriani ja Alani ei tea Jäljed mõrvast on täielikult kustunud 16.peatükk Dorian sõidab kolkasse narkootikumide järele James Vane saab ta kätte, ent "noormees" vingerdab välja, kasutades saatana kingitud noorust Kui Dorian on juba pagenud, ütleb üks lõbunaine, et too oligi Unistuste Prints
eudialiit jt. Tsirkoon võib esineda kollaste, värvitute, oranzikaspunaste, siniste, rohekate jt. vääriskividena, mis on osaliselt tuntud juba antiikajast. Eluslooduses leidub vähe , nt kogu inimorganismis sisaldub vaid ~ 1 mg tsirkooniumi. 2. AJALUGU 2.1. Nimetus ja avastamine Elemendi nimetus tuleneb tema ammutuntud põhimineraali tsirkooni nimest. Tsirkooni nimetus tuleneb araabiakeelsest sõnast zargun (kuldkollane). Zr avastajaks peetakse saksa keemikut Martin Klaprothi, kes eraldas 1789 esmakordselt tseiloni tsirkoonist ,,tsirkooniumimulla" ehk tsirkooniumdioksiidi. Vaba (ebapuhta) metalli sai 1824 rootsi keemik J. J. Berzelius kaaliumheksafluorotsirkonaadi redutseerimisel naatriumiga. Küllalt puhtal kujul said tsirkooniumi metallina alles 1925. a Madalmaade teadlased A. E. van Arkel ja J. H. De Boer endi poolt avastatud joodimeetodil. 3. SAAMINE
On vaid hästi süüdistab kunstnikku kõiges, mis temaga juhtunud on. Ta näitab Basilile kirjutatud raamatud või halvasti kirjutatud raamatud. Ei midagi muud." peidetud portreed ning mõrvab ta seejärel. "Kunst peegeldab tegelikult vaatajat, mitte elu." Laiba kõrvaldamiseks santazeerib Dorian Alan Campbelli, noort "Need, kes on truud, tunnevad ainult armastuse igapäevast külge: keemikut. Too hävitab kunstniku laiba happega. just nimelt truudusetud tunnevad armastuse tragöödiaid." Dorian läheb linna oopiumi hankima ning satub vastamisi Sybili venna, "Hinge saavad ravida ainult meeled, nagu meeli ravib ainult hing." Jamesiga, kes teda kättemaksuks tappa üritab. Dorianil õnnestub aga "Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi
3H beetakiirgus nahka, aga ühendites omastatuna on triitium ohtlik. 10 2.6 Ajalugu Paracelsus On arvatud, et vesinikku tundis juba Paracelsus, kuid see on vaieldav. Boyle Arvatavasti esimesena sai vesinikku Robert Boyle, kes 1671. aastal kirjeldas rauapulbri toimel lahjendatud väävelhappele saadud "kergesti põlevat auru". Cavendish Vesiniku avastajaks (1766. aastal) loetakse inglise füüsikut ja keemikut Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. Lavoisier Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis
missugustes annustes, missuguse haiguse puhul kasutada jne., neile iatrokeemia vastuseid tuletada ei suutnud. Kõik need küsimused vajasid konkreetseid uuringuid, mida aga tolle aja tingimused ja vahendid ei võimaldanud. Väärismetallide ehtsuse määramise alusel tekkis proovimise kunst, millest hiljem arenes välja analüütiline keemia. Analüütilise keemia rajajaks ja üldse teaduslikule keemiale üheks alusepanijaks peetakse inglise füüsikut ja keemikut Robert Boyle`i (1627 1691). Boyle määratles esimesena keemilise elemendi mõiste (1661). Pärast Iirimaalt Inglismaale elama asumist ta avaldas oma raamatu "Skeptiline keemik", kus ta rõhutas eksperimendi, vaatluse ja järelduste teaduslike meetodite kasutuselevõtmise vajadust ning kõigele sellele ta purustas lisaks veel vana uskumuse nelja põhielemendi kohta. 17. sajandi lõpul, täpsemalt 1697 aastal loodi saksa arsti ja keemiku Georg Ernst Stahli poolt esimene
ridadesse, pani tähele, et omadused kordusid periooditi. 43. Kes võtsid esimesena kasutusele ainete koostise määramiseks spektraalanalüüsi? Robert Wilhelm Eberhard von Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff 44. Kes esitas hapete-aluste käsitluse, mis tugines elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooriale. Svante August Arrhenius 45. Kes tõestasid esimesena massitoimeseaduse kehtivust? Guldberg ja Waage, kaks norra matemaatikut-keemikut 46. Kes andis esimesena empiirilise seose reaktsiooni kiiruse ja temperatuuri vahel? Kes esitas selle kohta täpsema võrrandi? van´t Hoff andis esimesena empiirilise seose reaktsiooni kiiruse ja temp vahel, täpsema võrrandi andis Arrhenius 47. Kes selgitas esimesena katalüüsi olemust? Berzelius, ta võttis ka vastava termini kasutusele, esimese teooria esitas Liebig, kuid Wilhelm Ostwaldi katalüüsi teooria on pm kasutusel tänapäevani. 48
2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles (kuidas muutuvad elektronegatiivsus, aatomite raadiused, tuumalaeng, ionisatsioonienergia, elektronkonfiguratsioon). Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on susteem, mille moodustavad kindla seaduspara jargi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud ruhmadesse ja perioodidesse. · Tanapaeval kasutatava perioodilisussusteemi loojaks peetakse vene keemikut Dmitri Mendelejevit · Elemendid jarjestatakse vastavalt aatomnumbrile, mis valjendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas. seadusparasusi · Perioodis paremale liikudes suureneb valiskihil olevate elektronide arv, ruhmas ulalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv. · Paremale liikudes aatomi raadius vaheneb, sest tuumalaeng kasvab ning elektronid paiknevad seetottu tuumale lahemal. · Ulalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv.
Elementide perioodilisussüsteem. Elementide elektronegatiivsus. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kuigi keemilisi elemente oli püütud ka enne Mendelejevit järjestada, peetakse tänapäeval kasutatava perioodilisussüsteemi loojaks vene keemikut Dmitri Mendelejevit, kes järjestas 1869. aastal tollal teada olnud keemilised elemendid vastavalt nende aatommassile ja keemilistele omadustele. Tänapäeva perioodilisustabelis on Mendelejevi süsteemi veidi muudetud; elemendid järjestatakse vastavalt aatomnumbrile, mis väljendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas. Süsteemi kujutamiseks on palju viise. Enamasti kujutatakse seda tabelina, mille veerud moodustavad 18 rühma ja read seitse perioodi.
Kui Dorian Sibyliga kihlub ja järgneval õhtul Basili ja Henryga teatrisse ilmub, oleks neiu oma ande justkui kaotanud. Dorian hülgab tütarlapse südametult ja saab järgmisel hommikul teada, et Sibyl on surnud. Noormees avastab portreele ilmunud kalgi naeratuse. Inspireeritud Henry kingitud raamatust, alustab Dorian naudingute otsimist. Kõik proovitu osutub tüütuks ning meest piinavad südametunnistus ja vananev portree. Vihahoos tapab ta vana sõbra Basili. Seejärel santažeerib mees keemikut, et ta laiba hävitaks. Süümepiinadest vabaneda soovides põgeneb Dorian oopiumit ostma. Kui Sibyl’i vend James mehe leiab, üritab mees Doriani tappa, kuid jääb jahi ajal ise kuuli ette. Helgema tuleviku lootuses pussitab Dorian portreed. Mees sureb, kuid maal muutub taas endiseks. Probleemid Kes vastutab elu nurjumise eest? Nooruse olulisus ühiskonnas Lord Henry - raamat, halvad ideed
annaabi.ee 
