Normaaltingimustel on stabiilseim hall, rabe tahe aine. Atmosfäärirõhul kuumutamisel arseen sublimeerub, kõrgemal rõhul ta sulab. Arseenil on palju ühendeid ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud. Kõik veeslahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim ühend on arseenik. Arseeni kasutatakse rotimürgis. Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luua häid pooljuhte. Keemiarelv - Veremürgid - Veremürgid levivad organismis vere kaudu. Keemiarelvana levitatakse neid enamasti aerosoolina ning organismi satub see sissehingamise teel. Veremürgid takistavad vererakkude võimet kasutada ja transportida hapnikku, mistõttu põhjustavad veremürgid kergesti lämbumist. Surm võib saabuda minutitega. Enamasti on nad tsüaniidil või arseenil põhinevad. Veremürgid on näiteks:
Samuti ka Benjamin Franklini ja Michael Faraday pingutusi elektri kasutuselevõtul. Kõik Need isikud ning paljud teised on oma tegudega muutnud meie igapäevase elu tunduvalt lihtsamaks ning mugavamaks. Andekus aga ei pruugi alati tähendada head. Näiteks on viimase sajandiga väga kiiresti arenenud relvatööstus, sealhulgas ka massihävitusrelvad. Kõik sai alguse esimesest maailmasõjast, kus Saksamaa kasutas edukalt vastaste peal keemiarelvana kloori. Nüüdseks on areng jõudnud keerukate tuumapommide ja biorelvadeni, mis suudavad valedes kätes tekitada väga suurt kaost, sest taoliste tehnikasaavutuste võimsus on meeletu. Seda tõestavad teises maailmasõjas Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatompommid. Tänu neile kaotas elu üle 300000 süütu inimese. Seetõttu ei saa me olla tänulikud taoliste avastuste ja leiutiste tegijatele ning tööstuse arendajatele, sest kui poleks olnud neid isikuid,
4 ereroosad õied. Lumeroosi siidised õied ja mustad juured tunneb ilmeksimatult ära. Taimed kasvavad 1030 cm kõrguseks. Kõik 15 liiki on väga vastupidavad ja vähenõudlikud. Nimele vaatamata ei kuulu nad mitte roosi, vaid tulika perekonda. ( lisa 1, pilt nr 2 ) http://www.gardena.com 1.2. KASUTUSALA Toksilise mõju tõttu kasutati lumeroose iidsel ajal närvi- ja vaimuhaiguste raviks. Veel kasutati neid sõjapidamises keemiarelvana. Maapiirkondades ennustati lumerooside pealt tuleva aasta ilma. Lumerooside juurtest valmistati nuusktubakat ja aevastuspulbrit. Saksa keeles ongi üks lumeroosi rahvapärastest nimedest ,,Schwarze Nieswurz" ehk must aevastusjuur. Kuna lumeroosid õitsevad lund ja jääd trotsides keset talve, on neid peetud lootuse sümboliks. http://www.gardena.com 1.3 KASVUTINGIMUSED Lumeroos tahab viljakat huumusrikast mulda (ka liiv- või savimulda). Muld ei tohi olla liigniiske
aastatel. Alates 1973. aastast on see ka müügil. Enne patendiõiguste aegumist Ameerika Ühendriikides 2000. aasta septembrikuus kuulus Monsantole ainuõigus glüfosaadile. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine, ning see on kergitanud glüfosaati sisaldatavate toodete hinda.[1] Maailmas on ligi 30 firmat, mis glüfosaati toodavad. Sariin ehk GB on 1939. aastal sünteesitud fosfoorgaaniline närvimürk, mida saab kasutada keemiarelvana. Nimetus "Sarin" on moodustatud selle leiutanud saksa teadlaste nimetähtedest: Gerhard Schrader, Ambros, Rüdiger and Van der LINde. Füüsikalistelt omadustelt on tegemist värvitu ja lõhnatu kergestilenduva vedelikuga. Sariini saab kasutada kahekomponendilise relvana, sest tekib kergesti kahe prekursori - metüülfosfonüüldifluoriidi ja isopropüülalkoholi ning isopropüülamiini segu omavahelisel reaktsioonil.
Aga mis saab bensiinijaamades töötavatest inimestest? Kas nemad peaksid kandma kogu aeg maske? http://forte.delfi.ee/news/auto/heitgaaside-must-moju-sudame-veresoonkonnale-toestatud? id=29265689 19.02.10 Siia paari lausega ja oma sõnadega kokkuvõte, mis neis artiklitest olulist on 1.3. Kodukeemia gaasid Kodukeemiat ja nendest tulenevaid gaase peetakse tavainimesele kõige ohtlikumaks. Näiteks ühte kindalt põrandapesu toodet kasutati teise maailmasõja ajal keemiarelvana (muidugi on ta praegu lahjemal kontsertraadil) http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tarbijale/kemikaalid-kodukeemia Ka WC-s või vannitoas on kindlasti järgnevaid tooteid või vahendeid, milles esineb keemiline koostis. Õhuvärskendi Halbade lõhnade varjamiseks kasutavad inimesed vannitoas kuivatatud lavendlisegusid, elutoas lõhnaküünlaid, sigaretisuitsu ja toiduvalmistamise lõhnade jaoks „meretuule” lõhnaga spreid või lõhnaeemaldit
elektromagnet kiirgus mõjutab ajutegevust, kuid mitte mutageensel tasemel, samas tugev elektromagnetkiirgus on mutageense toimega, elamine kõrgepingeliinide all). Kantserogeen- mutageen, mis põhjustab halvaloomulise kasvaja teket. Supermutageen- erinevad peamised orgaanilised keemilised ühendid, mis ülisuure tõenäosusega ka väikses koguses põhjustavad mutatsioone (tsüklilise ehitusega halogeenid, lämmastikühendid, fosforühendid). USA kasutas esimesena Vietnami sõjas keemiarelvana. Mutatsiooni ja mutageeni mõiste võttis kasutusele hollandi botaanik Hugo de Vries XX-sajandi alguses. Töötas oma teooria välja kuningakepi peal. Mutatsioonide jaotused: Geenmutatsioonid- muutused nukleotiididega ühe geeni piirkonnas. 1. Nukleotiidipaari väljalangemine; 2. Nukleotiidipaari ümberpaiknemine; 3. Nukleotiidipaari asendumine; 4. Nukl. paari lisandumine; 5. Paaridest koosneva lõigu ümberpööramine. Geenmutatsioonide jaotus: 1.
1) DNA replikatsiooni täpsus; 2) DNA reparatsiooni efektiivsus; 3) Mutageensete faktorite olemasolu ja hulk keskkonnas. Kemikaalide poolt indutseeritud mutagenees 1927. a. näitas H. J. Muller, et röntgenkiirgus indutseerib äädikakärbsel suguliitelisi retsessiivseid letaalseid mutatsioone. Lisaks kiirgusele tõstavad mutatsioonisagedust rakus ka mitmesugused DNA-d kahjustavad ja modifitseerivad kemikaalid. Näiteks sinepigaas, mida kasutati II Maailmasõjas keemiarelvana, on mutageen. Sinepigaasi mutageense toime avastas Charlotte Auerbach'i uurimisrühm, kuid nende tulemusi ei avaldatud enne kui sõja lõppedes. Nii sinepigaas kui ka teised keemilised mutageenid kannavad DNA-s asuvatele lämmastikalustele alküülrühmi. Seetõttu nimetatakse selle grupi mutageene alküleerivateks ühenditeks. Keemilisi mutageene saab klassifitseerida ka selle alusel, kas nad on mutageense toimega nii replitseeruvale
DNA replikatsiooni täpsus; DNA reparatsiooni efektiivsus; Mutageensete faktorite olemasolu ja hulk keskkonnas. Kemikaalide poolt indutseeritud mutagenees 1927. a. näitas H. J. Muller, et röntgenkiirgus indutseerib äädikakärbsel suguliitelisi retsessiivseid letaalseid mutatsioone. Lisaks kiirgusele tõstavad mutatsioonisagedust rakus ka mitmesugused DNA-d kahjustavad ja modifitseerivad kemikaalid. Näiteks sinepigaas, mida kasutati II Maailmasõjas keemiarelvana, on mutageen. Sinepigaasi mutageense toime avastas Charlotte Auerbach'i uurimisrühm, kuid nende tulemusi ei avaldatud enne kui sõja lõppedes. Nii sinepigaas kui ka teised keemilised mutageenid kannavad DNA-s asuvatele lämmastikalustele alküülrühmi. Seetõttu nimetatakse selle grupi mutageene alküleerivateks ühenditeks. Keemilisi mutageene saab klassifitseerida ka selle alusel, kas nad on mutageense toimega nii replitseeruvale
Mõned keemilised ained võivad põhjustada ärritusi ning põletada nahka ja silmi, ka hingamiselundkond võib vajada sümptomaatilist ravi. Bioloogilised toksiinid võivad põhjustada tõsist kõhulahtisust. Suurel hulgal rahutuid ja ärevuses patsiendid võivad üle koormata sündmuskoha ümbruses asuvad meditsiiniasutused. Keemiliselt indutseeritud hingamispuudulikkus Standardravi Suur hulk keemiliste ühendite aure ja põlemisel tekkivat suitsu, nagu ka keemiarelvana kasutatavaid keemilisi aineid, võivad põhjustada hingamispuudulikkuse paari sekundi/minuti jooksul ja kuni paar tundi pärast ainega kokkupuutumist. Sinna hulka kuuluvad lämmatavad ained, tsüaniid, organfosfaadid, opioidid nagu fentanüül ja pisargaas suletud keskkonnas. Respiratoorsete sümptomite all kannatavate patsientide esmaabiks tuleks nad asetada astmahoo asendisse. Lämmatavad ained võivad põhjustada kõriturset, mis nõuab erakorralist endotrahheaalset
annaabi.ee 
