kasutada Aaviku reeglite kohast lühikest mitmust, teises aga mitte: huvitavi kergloetavi lugemispalad, saatuslikomi vigade, mugavi interjööride, teatavi viiside, kirjeldetavi ja jutustetavi nähtuste, laeni ulatuvi riidekappide. Stiilsed variandid oleksid laeni ulatuvate riidekappide või laeni ulatuvi riidekape. Esitatud näidetestki selgub, et Aavik on mitmuse omastavasse juurde tekitanud mitu keeleuuenduslikku varianti: saatuslikoma : saatuslikomi (ains ja mitm om) , mugava : mugavi, loetava : loetavi. itmuse omastava tüvele liitis Aavik ka komitatiivi käändelõpu, mida nn ametlik keel ei i-m lubanud:kirjastajaiga, kehtivaiga, kappriiul raamatuiga, uulitsaiga, uttavaiga ,otsustetuiga , kerjajaiga , õnnetomaiga . Nn ametliku eesti keele mitmus on nagunii küllalt tüüpiderohke: de-mitmus (kappi+de+l) ,
1944. aastal põgenes Rootsi, töötas Uppsala Ülikoolis ja Stokholmis Ungari Instituudis. 1947. aastast pensionär, suri 1973 ja on maetud Stokholmi. Eestis tegutseb Helgi Vihma juhtimisel Johannes Aaviku Selts. " (Olesk, i.a) Tegevus Aaviku elutööks ja kireks olid keeleuuendused, ning nende läbi viimine eesti keeles. Keeleuuendusliikumise kõrgperioodil (1912-1926) esitas ta oma põhilised ettepanekud eesti keele struktuuri uuendamiseks ja sõnavara rikastamiseks. Aavik jätkas oma keeleuuenduslikku tegevust ka kui kõrgaeg oli möödas. Aavik kuulus Noor-Eesti tuumikusse ja avaldas Noor-Eesti väljaannetes olulisi töid keeleuuenduse tutvustuseks ja kaitseks, aga ka kirjandusarvustusi ja esseid. “Aavik propageeris aktiivselt oma ettepanekuid brošüürides ja artiklites, loengute ja ettekannetega, kasutas uusi sõnu ja vorme ilukirjanduslikes tõlgetes soome, prantsuse ja inglise keelest (Juhani Aho, Guy de Maupassant, Paul Bourget, Edgar Allan Poe jt).
sõnavara rikastamiseks ning demonstreeris tõlketeoseis keeleuuendite ja uute sõnade kasutamist keeles. Neist mõjutegureist, mis andsid Aavikule tõuke uuendada ja rikastada eesti keelt, tuleb ennekõike esile tõsta tema täheldavat soome keele oskust ning harrastust. Teiseks faktoriks, mis suunas Aavikut keeleuuendamise teele, oli prantsuse keel, mida ta perfektselt valdas. Kui Aavik alustab 1911. a. suvel Kuressaares laiadast keeleuuenduslikku tegevust, tekib tal "idee võtta massiliselt eesti keelesse soome laensõnu. Ta esitab tähestikulises järjestuses 85 sõna, mis võiks soome laenudena eesti keeles kasutusele võtta. Keelemehed J. Jõgever ja J. V. Veski aga ei poolda eesti sõnavara rikastamist soome laenudega sellises ulatuses, nagu seda Aavik ja Ridala tegid. Veski
koolmeister perekonnanimega Bringer, Suure-Jaanis koolmeister Jürgen, Põltsamaal Tõnu, Haljalas Jaak, Audrus Rein, Tartu-Maarja kihelkonnas Merihärja Hindrek, Ignati Hindrek ja Harju Pärtel, Puhjas Käsu Hans, Ristil Rassi Toomas. Talupojad tundsid koolitöö vastu suurt huvi. FORSELIUSE ALUSTATUT JÄTKASID TEMA MÕTTEKAASLASED Forseliuse surm ja tema aabitsa keelustamine lükkasid parandatud kirjaviisi kasutuselevõtu edasi. Alustatud keeleuuenduslikku tööd jätkasid Johann ja Andreas Hornung, Andreas ja Andrianus Verginius ning mitmed teised Forseliuse mõttekaaslased. Nende vahendusel lähendati kirjakeelt rahvakeelele ning ilmus uusi raamatuid. Puhkenud Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse paariks aastakümneks täielikku madalseisu. Nagu Lääne-Euroopas unustati Komensky ideed, nii vajusid pikaks ajaks unustusehõlma ka Forseliuse õppemeetodid ja -raamatud Eesti aladel. B. G.
Saavutused: avaldatud ilukirjanduslik looming pole ulatuslik, aga klassika: Tuglas novellid ja impressionistlik romaan; Oks romantiliste ja naturalistlike sugemetega proosa. Tutvustati uusi, noori autoreid, kes tulevikus kujunesid tegijjatex. Petersoni luule väärtuste ära tundmine ning tema loomingu tutvustamine, Liivi toetamine. Neste teosed on keelelt ja stiililt viimistletud, Aavik alustas oma keeleuuenduslikku tööd 8rikastas sõnavara ja esitas ettepanekuid grammatilise struktuuri täiustamisex. Alates Nest võib kõnelda asjatundlikust kirjanduskriitikast, selgitati kirjandusteoreetilisi mõisteid (sisu, vorm, idee, teema). NE edendas kirjastamiskultuuri, kaasati kunstnikke illustreerijatenavirgutati kirjanduselu. Avardusid kirjandusliku kontaktid (skandinaavia, prantsuse, soome), huvi keskendus uutele, modernistlikele suundumustele. Pilet nr 10 10.1. W
Saavutused: avaldatud ilukirjanduslik looming pole ulatuslik, aga klassika: Tuglas novellid ja impressionistlik romaan; Oks romantiliste ja naturalistlike sugemetega proosa. Tutvustati uusi, noori autoreid, kes tulevikus kujunesid tegijjatex. Petersoni luule väärtuste ära tundmine ning tema loomingu tutvustamine, Liivi toetamine. Neste teosed on keelelt ja stiililt viimistletud, Aavik alustas oma keeleuuenduslikku tööd 8rikastas sõnavara ja esitas ettepanekuid grammatilise struktuuri täiustamisex. Alates Nest võib kõnelda asjatundlikust kirjanduskriitikast, selgitati kirjandusteoreetilisi mõisteid (sisu, vorm, idee, teema). NE edendas kirjastamiskultuuri, kaasati kunstnikke illustreerijatenavirgutati kirjanduselu. Avardusid kirjandusliku kontaktid (skandinaavia, prantsuse, soome), huvi keskendus uutele, modernistlikele suundumustele. Pilet 18 35. E.A
annaabi.ee 
