aastaga 6 ametiasutustele kordustrükki 1927 „Eesti keeleõpetus“, millest ka lühem väljaanne koolidele Alates 1927. aastast hakati koolides õpetama normitud kirjakeelt. 1930. aastateks kujunenud stabiilne keelesituatsioon. Ametlikult tunnustati Veski ja Muugi otstarbekohasusest lähtumist. Koolis aluseks Muugi õpikud ja õigekeelsusnormiks tema sõnaraamat Trükiteostel keeletoimetajad (1929 .a Emakeele Seltsi üleskutse keeleliseks eelkorrektuuriks, ühtlustamaks ajalehekeelt), kaasa tulid nii ajalehed kui kirjastused. Eesmärk: vastavus normikirjakeele nõuetega Kirjakeel nõukogude perioodil Pärast II maailmasõda Vene keele mõju suurenemine avalikus keelekasutuses (ideoloogiline surve + otsekontaktid) Sõnavara muutumine – vene-eeskujulised sõnad
Seltsi keeletoimkond. • Keelehoole on praktilised toimingud keelekasutuse parandamiseks. Keelehoole on keelekorralduse soovituste elluviimise aste, millel võib eristada kolme järku: 1. juhtiv järk, s.o spetsialistid Eesti Keele Instituudis, ülikoolides (Tartu, Tallinn), Emakeele Seltsis – keelesoovituste seletamine, kohandamine ja levitamine. 2. Emakeeleõpetajad – keelesoovituste seletamine ja õpetamine, üldse hea keele õpetamine. Keeletoimetajad ja korrektorid – kogu avaliku sõna keele hoidmine 3. keeleteadlikud inimesed mis tahes töökohal.
viis normingulise keele rahvani! · kirjakeele sõnavara, eeskätt normingutele vastav muutmisreeglistik ning olulised ortograafiareeglid · normingulist keelt esitavad keeleõpikud ja keelereeglite drill · Elmar Muuk Lühike eesti keeleõpetus I (1927), 1940. aastani 9 trükki. · olulisim KK muutuvate sõnade tüüpkondadesse jagamise süsteem Mida enne ei olnud: · KK viimine ilukirjandus- ja ajakirjanduskeelde tulevad keeletoimetajad · 1920. aastate lõpus ilukirjandus- ja ajakirjanduskeele vastavusse viimine KK normingutega. · 1929 sünnib uus amet: keeletoimetaja. Keskne morfoloogia korrigeerimine · ilukirjandus pole enam murdetekste (üksikud ja dialoogid) EKSAM: Aaviku ja Veski võrdlus? Teada ajalugu üldjoontes (vt slaidikava)! 6.1. Eesti netikeel Näited erijoonte kohta ja üldistused! Ortograafia erijooni: · suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätt (küsimärk enim tarvitusel)
klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk Pt 35 ül 1-3. Retsenseerinud Elle Rajandu ja Inge Vahter Toimetanud Ülle Kollist Illustreerinud Milvi Torim Kujundanud Kalev Luup Keeletoimetajad Annika Vesi ja Kaire Luide Autoriõigus: AS BIT 2012 ISBN 978-9985-2-1919-5 AS BIT esindused: Tallinnas Pikk 68, 10133; üldtelefon: 6275401; müük: 6275405; faks: 6411340 Tartus Vallikraavi 7/9, 51003; tel/faks 7427156 Pärnus Kuninga 18, 80011; tel/faks 4442278; Jõhvis Rakvere 30, 41532; tel/faks 3370108 [email protected] www.avita.ee Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS......................................................
vara, vähemal määral lause- ja tekstiõpetus ja veel palju vähemal määral semantika ja pragmaatika. Eestis tegelevad keelekorraldusega Emakeele Seltsi keeletoimkond, kirjakeele normingu kehtestamise korras mainitud normatiivsete sõnastike autorid ja terministandardite koostajad. • Keelehoole on kõige levinum tegevus ja seisneb keelepoliitika ja -korralduse suuniste praktilises rakendamises. Põhitööna tegelevad sellega keeletoimetajad, korrektorid, emakeeleõpetajad, keelenõuandjad ja muud keeleala profid, oma suhtluse käigus aga tegelikult kõik, kellel on mingi keeleline väljund. Igaüks teeb 218 Keelekorraldus oma verbaalses väljenduses valikuid, sh selle kohta, kas järgida või mitte järgida keelekorralduse soovitusi, ja need valikud vähemalt mingil määral mõjutavad kuulajaid ühes või teises suunas
annaabi.ee 
