Keelte mitmekesisus. 1. Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandzu keeled. Selles osas, kas altai keeled moodustavad keelkonna või on nende sarnasused tekkinud keelekontaktide tulemusel, pole keeleteadlaste seas üksmeelt. Altai keel jaguneb 2 suurde murderühma: lõunarühm moodustub altai, teleuudi ja telengiidi, põhjarühm tuba, kumandini ja tselkani hõimukeeltest. Altai keele põhjamurded kuuluvad uiguuri-oguusi rühma idatiiba, lõunamurded aga kirgiisi-kõptsaki rühma. Keelelised erinevused põhja- ja lõunarühma vahel on sedavõrd suured, et vastastikune arusaamine on raskendatud. Altai põhjamurretele seisab lähedal sori keele Kondoma murre. 2. Gruusia ja abhaasia keeled kuuluvad Kaukaasia keelte hulka. Nende kahe keele sugulased: avaar, dargi, laki, lesgi, tabassaraani, ingusi, tsetseeni, abasiini, adõgee, kabardi-tsrerkessi keeled. 3. Afroaasia keeled keelkond, mille keeli kõneldakse peamiselt Aasia...
Kalevipoja surmast ning teistest episoodidest. Faehlmanni ettevalmistustööd eepose kirjutamiseks olid ulatuslikud. Ta käis Kalevipojaga seotud paikades korjamas kangelasega seotud muistendeid ja lugusid, pöördus rahvaluuleharrastajate poole üleskutsega talle neid saata ning püüdis koondada kõik Kalevipoja kohta kogutu ja kirjutatu. Ta nägi eepose koostamises oma elu peaülesannet. 4. Faehlmanni kui keeleteadlast ja õppejõudu iseloomustab töö Tartu Ülikooli eesti keele lektorina. Ta avaldas ÕES-i toimetistes töid astmevaheldusest, sõnade muutmisest, tuletamisest ja õigekirjast, olles nende probleemide üks esmakäsitlejaid. 5. Faehlmanni kirjanduslik looming kasvas välja valgustuslik-õpetlikest põhimõtetest ning soovist tutvustada eestlaste kultuuri rahvusvaheliselt. Sel eesmärgil avaldas ta ÕES-i
1739.- Ilmus piibli täielik tõlge ühes keeles- ennem oli olnud nii lõuna-eesti murre kui ka põhja- eesti murre. Rahvale kirjutati ka nüüd meelelahtuslikke jutte. · 19.saj- Otto Wilhelm Masing-koostab lastele kooliõpikud. -Koostab ka ajalehti ja kalandreid. -Uuris eesti keelt-võttis kasutusele õ tähe. · Kirstjan Jaak Peterson-mees kes kõndis Tartust Riiga. -1801-1822- Sündis Riias- ülim andekus keelte alal. Oskas kümmekond keelt. -Tuntakse kui keeleteadlast. -16aastaselt kirjutas Rootsi keele grammatika raamatu. -Tõlkis Soome mütoloogia Rootsi keelest Saksa keelde. Siit kas eestisse sellised kangelased nagu ,,Vanemuine" ja ,,Ilmaline" -K.Jaak Peterson..Ood laulja- See on ülistus loojale, lauljale kes oskab oma sõnumit rahvale edasi anda. · 1816-1819- pärisorjuse kaotamine -Muutus see ,et talupojas polnud müüdavad-talupojad said materjaalselt tugevamaks. -Pärisorjusele järgnes teo orjus
seas just väga soositud. Lühike sisukokkuvõte George Bernard Shaw ,,Pygmalion" Ühel õhtul kohtuvad vihma eest varju alla peitudes juhuse tõttu kaks keeleteadlast, Henry Higgins ja kolonel Pickering, kes üksteise vastu juba ammu huvi olid tundnud. Seal satutakse esimest korda kokku ka Tegevuse koht ja aeg Eliza, vaese lillemüüjaga. Pickering veab Higginsiga kihla, et viimane ei
õppejõude teistele Venemaa kõrgkoolidele. Baltisaksa kultuur Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Estofiilid ja esimesed eesti haritlased Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed eesti haritlased( Kreutzwald, Faehlmann) Faehlmanni algatusel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. 1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende ühingute toel anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg" Osa eesti haritlasi said tööd Venemaal. Keisri õukonnas töötasid maalikunstnik J.Köler ja arst P.Karell.
**** ****** Tallinn 2012 Sissejuhatus Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli joonistuskooli rajamine 1803. a. Kujutava kunsti zanridest viljelesid nad portreed, maastikku ja linnavaadet, lõid altari- ja vähesel määral mütoloogilise sisuga maale. 19 saj. II veerandist hakkasid nad huvi tundma
hernhuutlikest perekondadest. 2.baltisaksa kultuur Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu.Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. 3.ärkamisaeg Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse
episoodidest. Faehlmanni ettevalmistustööd eepose kirjutamiseks olid ulatuslikud. Ta käis Kalevipojaga seotud paikades korjamas kangelasega seotud muistendeid ja lugusid, pöördus rahvaluuleharrastajate poole üleskutsega talle neid saata ning püüdis koondada kõik Kalevipoja kohta kogutu ja kirjutatu. Ta nägi eepose koostamises oma elu peaülesannet. · Faehlmanni kui keeleteadlast ja õppejõudu iseloomustab töö Tartu Ülikooli eesti keele lektorina. Ta avaldas ÕES-i toimetistes töid astmevaheldusest, sõnade muutmisest, tuletamisest ja õigekirjast, olles nende probleemide üks esmakäsitlejaid. · Faehlmanni kirjanduslik looming kasvas välja valgustuslik-õpetlikest põhimõtetest ning soovist tutvustada eestlaste kultuuri rahvusvaheliselt. Sel eesmärgil avaldas ta ÕES-i toimetistes
annaabi.ee 
