Ent kuidas otsustada, mis rikastab ja mis risustab meie keelt? Vähemalt esmakasutaja meelest on iga uus sõna vajalik: kas siis uut mõistet tähistama, tähendust täpsustama või lisama keelel ,,värvi ja vürtsi". Keelekasutajal on olnud aega kohaneda uue ja pidevalt muutuva keelega, keeleuurijatel on aega neid samu muutusi jälgida ning keelehooldajate aega harida. Uudse sõnavara korpus sündis keeletarvituse pideva jälgimise ja uuendite ajatasa registeerimise käigus. Sellist innovatsioonide kogu meil pole, kuigi uut sõnavara on pidevalt registeeritud uute õigekeelsussõnaraamatute tarvis. 1990. aastate uudissõnadest püüdis üldkeelele ning kirjakeelele olulise osa registeerida ÕS 1999. Eraldi loendit uuemast sõnavarast ei koostatud, kuigi viimane õigekeelsussõnaraamat ilmus aastal 2006, kuhu lisati uuemaid sõnu. ÕS 1999
Silmatorkav on keelelise dünaamika suurenemine: tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste (eriti epiteetide) kumuleerumised, rütmi – ja riimivariatsioonid. Seniste meetriliste võimaluste kõrval saab endale kareva loomingus kindla koha vabavärss. Maailmapildis ja staatilises väärtuste hierarhias väga suuri muutusi märgata pole, need satuvad omamoodi nihkesse liikuva keelega. Sisus toimub peamine muutus just seoses vormiga: nüüdsest muutub ümbritseva maailma ja tõdede kõrval keeletarvituse objektiks rohkem keel ise. Kareva 1990. aastate luulet on hinnatud mitmeti ning hinnangud on sõltunud ka konkreetsetest kogudest. Vägagi vastandlike arvamuste osaliseks on saanud luulekogu “Hingering”, milles oponendid on leidnud sisulise katte vähesust “liigilusas” värsis. Üksmeelsema heakskiidu pälvis luulekogu “Maailma asemel”, milles vahest leidubki Kareva uue laadi värvikaim osa. Luulemina liigub siin peamiselt müütilises
Silmatorkav on keelelise dünaamika suurenemine: tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste (eriti epiteetide) kumuleerumised, rütmi ja riimivariatsioonid. Seniste meetriliste võimaluste kõrval saab endale kareva loomingus kindla koha vabavärss. Maailmapildis ja staatilises väärtuste hierarhias väga suuri muutusi märgata pole, need satuvad omamoodi nihkesse liikuva keelega. Sisus toimub peamine muutus just seoses vormiga: nüüdsest muutub ümbritseva maailma ja tõdede kõrval keeletarvituse objektiks rohkem keel ise. Kareva 1990. aastate luulet on hinnatud mitmeti ning hinnangud on sõltunud ka konkreetsetest kogudest. Vägagi vastandlike arvamuste osaliseks on saanud luulekogu "Hingering", milles oponendid on leidnud sisulise katte vähesust "liigilusas" värsis. Üksmeelsema heakskiidu pälvis luulekogu "Maailma asemel", milles vahest leidubki Kareva uue laadi värvikaim osa. Luulemina liigub siin peamiselt müütilises aegruumis, millele on omane une ja reaalsuse piiri
saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse 18 kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest. Analüütilisele filosoofiale on algselt iseloomulik olnud suure tähelepanu pööramine keeletarvituse analüüsile ning sageli ka loomuliku keele ning täpsete ja rangete formaliseeritud keelte seose fikseerimine (mõlemat nimetatakse analüüsiks ehk keeleanalüüsiks). Nüüdseks ei ole keeleanalüüsil analüütilise filosoofia kõigis harudes enam keskne koht. Ta enda peahuvi filosoofias oli aga matemaatika aluste probleem. Ta püüdis näidata, et matemaatika (eelkõige aritmeetika) on taandatav loogikale (nn logitsism). Selle tõestuses
vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest. Analüütilise filosoofia kujunemisel on olnud tähtis koht ka Gottlob Fregel ning Ludwig Wittgensteinil. Analüütilisele filosoofiale on algselt iseloomulik olnud suure tähelepanu pööramine keeletarvituse analüüsile ning sageli ka loomuliku keele ning täpsete ja rangete formaliseeritud keelte seose fikseerimine (mõlemat nimetatakse analüüsiks ehk keeleanalüüsiks). Nüüdseks ei ole keeleanalüüsil analüütilise filosoofia kõigis harudes enam keskne koht. Analüütiline filosoofia kui õpetus Analüütiliseks filosoofiaks on nimetatud õpetustest kõige sagedamini loogilist positivismi ja loogilist atomismi
idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest. Analüütilise filosoofia kujunemisel on olnud tähtis koht ka Gottlob Fregel ning Ludwig Wittgensteinil. Analüütilisele filosoofiale on algselt iseloomulik olnud suure tähelepanu pööramine keeletarvituse analüüsile ning sageli ka loomuliku keele ning täpsete ja rangete formaliseeritud keelte seose fikseerimine (mõlemat nimetatakse analüüsiks ehk keeleanalüüsiks). Nüüdseks ei ole keeleanalüüsil analüütilise filosoofia kõigis harudes enam keskne koht. Analüütiline filosoofia kui õpetus Analüütiliseks filosoofiaks on nimetatud õpetustest kõige sagedamini loogilist positivismi ja loogilist atomismi. Samuti võidakse analüütilise filosoofia all
K-le • Kontrollrühmal oli manipuleeritavate nimi- ja tegusõnade nimetamine reeglina parem* – suund üksikjuhtude, mitte gruppide uurimisele • Patsientidel oli parem mittemanipuleeritavate nimi- ja tegusõnade nimetamine* • Psühholingvistika-teine eriala, Järeldus: Tegusõnade nimetamine on nimisõnadest keerulisem ainult juhul kui ülesanne – uurib terveid (keelesüsteemi,keeletarvituse ja – võime vahekorda uuriv piirteadus) sisaldab sõna otsimisprotsessi (pildi nimetamine) Hüpotees: inimesed võivad kasutada Eesti keele ajakategooria omandamisest- ajavormid ja ajasõnad R Argus, S Parm 2009 motoorseid “kujutlusi” sõnade mõistmiseks kehtib tervete kohta ajukahjustus võib motoorse 135 N keelearenguga last vanuses 4-7.a. Uuriti ajakategooriate omandamist, alaga kattudes seda võimet halvendada