„LITTERATURBLAD FÖR ALLMÄN MEDBORGERLIG BILDING“ Ajalehe Saima esimese numbri esimene lehekülg • 1848/1849 KANDIDEERIS HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSORIKS • 1850 LOOBUS KOOLIJUHATAJA KOHAST • KOLIS HELSINGISSE • 1856-1863 HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSOR • SOOME KEELE PROPAGEERIMINE – VAENLASED JA TA OLI PALJUDEST OPONENTIDEST PÕLVKONNA JAGU VANEM • 1863 POOLA ÜLESTÕUSU VASTASED SEISUKOHAD • 1863-1868 SENATI LIIGE • KEISER KINNITAS KEELEREFORMI • SAAVUTAS SOOME PARLAMENDI KOKKUKUTSUMISE • 1865 SOOME MARGA • 1868 AMETI MAHA PANEMINE JA SENATIST LAHKUMINE • KOGU ÜLEJÄÄNUD ELU JOOKSUL JÄTKAS SNELLMAN POLIITIKAS OSALEMST • TA KUULUS PARLAMENDI AADLIKE KOTTA • SURI SNELLMAN 4. JUULIL 1881 AASTAL, MAETUD HELSINGI HIETANIEMI KALMISTULE TÄNAN KUULAMAST!
John Joseph NK ei ole kellegi emakeel, lähtub NK sõnavarast ja süntaktilistest konstruktsioonidest. Michael Stubbs NK on kindla sots grupi emakeel >> haritud keskklassi oma, lähtub igapäevasest keelekasutusest. KEELEKORRALDUS Keelekorraldus seostub normikeelega. Keelearendus algas 16.-17.saj. Mõiste language planning(LP) tuli kasutusele Uriel Weinreichi ja Einar Haugeni poolt. · Proovib lahendada keeleprobleeme antud ühiskonnas · Keelereformi eesmärgiks on muuta kirjaviisi, grammatikat, sõnavara · Corpus planning ehk keelekorraldus-tegevus, mis mõjutab keelt kui süsteemi (arendamine, reeglistamine) · Status planning ehk keelepoliitika-maine ja keelekaitse Fergusoni 3 etappi: *kirjaliku keelekuju loomine-valitakse kiri ja kirjasüsteem *reeglistiku ja sõnavara kindlaksmääramine >> NK *NK reeglistiku ja sõnavara ajakohastamine, täiendamine Keelekorralduse etapid: 1)üks keelevariant on NK aluseks
Pooleldi ebaõnnestumsega lõppes 1932a alanud 1936 a vaibunud keelereform. Edutud olid ka 1924 ja 1930 ettevõetud mitmeparteisüsteemi juurutamise katsed. Türgi keelsete sõnade leidmiseks korraldati uudissõnade võistlusi ning uuriti vanu tekste. Samuti püüti juurutada nn päikesekeeleteooriat, mille kohaselt on türgi keel maailma vanim keel. Uues türgi keeles jäid tekstid tihti arusaamatuks. Seepärast muutus Atatürk 1936 keelereformi suhtes sallivamaks, keelereformi hoog vaibus. Välispoliitikas oli Atatürgi eesmärgiks muuta Türgi respekteeritud suurvõimuks ja kaitsta 1923 a saavutatut. 1920ndatel suhteliselt heas olukorras välispoliitikat: 9 Ei pidanud kaitsma territooriumit, mida käes hoida ei suutnud Puudus mittemoslemi vähemus, mida välisvõimud oleks saanud ära kasutada.
tohutu geograafilise ala Siberist Euroopasse ning Vahemere äärde. Seljukid, türklaste esirahvas, tõid oma keele, Oghuzi türgi keele, mis on otseselt tänapäevase türgi keele eellane, Anatooliasse 11.sajandil. Samal ajal avaldas türgi keelte spetsialist Kaþgarlý Mahmud esimese laialdase türgi keele sõnastiku, mis sisaldas omakorda veel kaarti keele leviku kohta maal. Peale Türgi Vabariigi loomist ning kirjareformi loodi 1932. aastal Türgi Keele Ühendus. Üks keelereformi põhieesmärke oli vahetada araabia ning pärsia keelest laenatud sõnad uute, türgikeelsetega. Ühendusel õnnestus see väga hästi ning eemaldati mitusada võõrast sõna oma rahvuslikust keelest. Selliste kiirete muutuste tõttu hakkasid vanemad ning nooremad inimesed rääkima pisut erinevat türgi keelt- eakamad kasutasid araabia ning pärsia keelest laenatud, nooremad aga uusi sõnu. Viimastel kümnenditel on Türgi Keele Ühendus tegelenud uute sõnade lisamisega keelde,
ajakohastamine. Selles otsitakse keeleideaali, antakse keelesoovitusi selle poole liikumiseks ja fikseeritakse keelenorminguid. (nt eestikeelne terminoloogia) · keelekorralduse 3 osa: üldkeele-, oskuskeele-, nimekorraldus · Keelehoole: praktilised toimingud keelekasutuse parandamiseks, KK käskude või soovituste elluviimine (läbi toimetajate, õpetajate, keelenõuanne jne) + sõnaraamatud ja grammatikad! Üksikisikute roll Eestis suur. Keelereformi aeg 1907/12 - 1920. aastate keskpaik: · KK reform, tagajärjeks suur vahe kirjakeele ja kohamurrete vahel (vt murrete ja kirjakeele suhete kaart Pajusalu) · Soome laenud, eriti abstraktne sõnavara · Oskuskeele süstemaatilise arenduse algus 1907-1917 - 9 oskussõnastikku, üle 8400 termini · Oluliseks grammatilise varieerumise probleemid · 1908-11 neli keelekonverentsi (Tapa, Tartu, Tallinn, Tartu): variantsus ja ortograafia
«Meie lapsed loevad lehti, mis ei kasuta sama kirjapilti, mida neile õpetatakse koolis.» Nende väljaanne on siiani keeldunud keelereformidega kaasa minemast, «Me üritame leiutada ainulaadset keelt, mida ei eksisteeri,» leidis Pacheco. «Tegelikkuses, nagu prantsuse või inglise keele puhulgi, on väga palju erinevaid portugali keele variante, sõltuvalt sellest, kas seda räägitakse Brasilias, Lissabonis, Maputos või Dilis.» Keelereformi vastased toovad välja inglise keele näite Inglismaa ja Ameerika Ühendriikide kirjapildid eksisteerivad samaaegselt ning leiavad, et ka portugali keelt rääkivad riigid võiksid talitada samamoodi. «See on halb grammatikareform ja Brasiilia ekspansionismi poliitiline tööriist,» arvas keeleteadlane Antonio Emiliano. Emiliano ja tema mõttekaaslased näevad selles Portugali kultuurilist alistumist endise asumaa tohutule majanduslikule võimule.
a. m.a.j., leiutajaks nimetatakse C` uni (), aga on t~oendeid ka varasemast paberi ai L´ kasutamisest. 21 Nagu Shirakawa [ 94, lk.18] n¨aitab, k~ oigub ka hiina vanas kirjanduses tegelikult kasutatud m¨arkide arv kolme tuhande u ¨mber. Loomulikult erinevad need kolmtuhat m¨arki vastavalt tekstile ning ajastule. Sama hinnangu annab ka Boltz [Boltz 96]. 21 misega. Aastal 1977 algas kommunistliku Hiina keelereformi teine j¨ark, eesm¨argina rakendada j¨argmised 4500 lihtsustatud m¨arki, v~orreldes esi- mese reformiga pole asjade kulg enam nii edukaks osutunud. Jaapanis avaldati 1946. a. 1850 nn. kasutussoovitusega m¨arki , 30 aastat hiljem 1981. a. oktoobris uus, u ¨ldkasutatavate m¨arkide nimekiri. Arvata v~ oib, et ega seegi nimestik viimaseks ei j¨a¨a.