Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. Oimuluu Keeleluukeha Keeleluu stylohyoideus tikkeljätke tõstmine - m. Rinnakupide Keeleluu Tõmbab neelamine, sternohyoideus (rinnaku- alumine serv keeleluud alla hääldamine rangluu liigese kohalt) Rinnaku-kilpkõhre lihas Õla-keeleluu lihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon
dorsalis, medius et ventralis kaela langetamine ning ühepoolselt küljele painutamine KAELA VENTRAALSED LIHASED Rinnaku-keeleluu lihas - m. Rinnakupide Keeleluu Tõmbavad neelamisel keeleluud sternohyoideus koos keelega ja kõri tahapoole, Rinnaku-kilpkõhre lihas - m. Kõri kilpkõhr laiendades seejuures neelu ja sternothyroideus söögitoru algusosa
Musculus scalenus posterior o: C5 – C7 processus transversus i: 2. roie f: tõstab roided (sissehingamine) + aitab kaela painutada Musculus scalenus medius o: C1 – C7 processus tranversus i: 1. roie Musculus scalenus anterior o: C3 – C6 processus transversus i: I roide tuberculum musculi scaleni anterioris Eesmine rühm Musculus sternothyreoideus o: manbrium sterni i: cartilago throidea (kilpkõhr) f: langetab keeleluud ja kõri Musculus thyreohyoideus o: cartilago thyroidea i: os hyoideum Musculus sternohyoideus o: manbrium sterni i: os hyoideum Musculus omohyoideus o: margo superior scapulae i: os hyoideum f: kaitseb venter jugularis internat musculus sternocleidomastoideuse surve eest (soodustab vere äravoolu ajust) HETEROHTOONSED Musculus sternocleidomastoideus o: manbrium sterni + extremitas sternalis claviculae
Kõri koosneb mitmest kõhrest, mis moodustavad nagu lühikese lehtri, mis ühendab neelu alaosa hingetoruga. Sissepääsu kõrisse on võimalik sulgeda kõripealsega. Kõripealis on lehekujuline kõhr, mis suleb sissepääsu kõrisse. Kõripealis liigub neelamisel ettepoole, takistades toidu või vedeliku sattumist kopsudesse. 2 Eest katavad kõri allpool keeleluud paiknevad kaelalihased, külgedel asetsevad kilpnäärme sagarad ja suured kaela veresooned, taga on neel. Kõri ülesandeks on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. Viimases võtavad osa häälepaelad. Neid on kaks: parem ja vasak. Häälepaelad on tõmmatud kilpkõhre ja pilkkõhre vahele ning piiravad häälepilu. Nad koosnevad elastsetest kiududest. Häälepaelte pingutamisel paneb väljahingatav õhk nad võnkuma, mille tagajärjel tekivad helid. Meestel on tavaliselt
I roide tuberculum musculi scaleni anterioris; f. a) tõstab roideid (sissehingamine!); b) aitab kaela painutada M. scalenus medius: o. 1. 7. kaelalüli processus transversus; i. I roie (tagapool sulcus a. subclaviae`t); f. vt. eelmine lihas! M. scalenus posterior: o. 5. 7. kaelalüli processus transversus; i. II roie; f. vt. eelmised! Eesmine rühm. M. sternothyroideus: o. manubrium sterni; i. cartilago thyroidea (kilpkõhr); f. langetab keeleluud ja kõri M. thyreohyoideus: o. cartilago thyroidea; i. os hyoideum; f. vt. eelmine lihas! M. sternohyoideus: o. manubrium sterni; i. os hyoideum; f. vt. eelmised! M. omohyoideus: o. margo superior scapulae; i. os hyoideum (venter anterior`i ja venter posterior`i vahel olev intersectio tendinea kinnitub kaela veresoonte ja närvide tupele); f. kaitseb v. jugularis interna`t m. sternocleidomastoideuse surve eest (seega soodustab vere äravoolu ajust!)
Tagumine Kaelalülid roided Tõstavad roideid, kui kaelaosa on Keskne astriklihas fikseeritud. Kui ei ole fikseeritud- Eesmine saab pead ette viia Rinnaku-kilpkõhre lihas Rinnakupidemelt Kilpkõhrele Langetavad keeleluud ja kõri, soodustavad venoosse vere äravoolu pea piirkonnas. Kilkõhre-keeleluu lihas Kilpkõhrelt Keeleluule Rinnaku-keeleluu lihas Rinnakupidemelt, rinnaku- keeleluule rangluu liigeselt ja rangluu
Tagumine Kaelalülid roided Tõstavad roideid, kui kaelaosa on Keskne astriklihas fikseeritud. Kui ei ole fikseeritud- Eesmine saab pead ette viia Rinnaku-kilpkõhre lihas Rinnakupidemelt Kilpkõhrele Langetavad keeleluud ja kõri, soodustavad venoosse vere äravoolu pea piirkonnas. Kilkõhre-keeleluu lihas Kilpkõhrelt Keeleluule Rinnaku-keeleluu lihas Rinnakupidemelt, rinnaku- keeleluule rangluu liigeselt ja rangluu
annaabi.ee 
