see meil siis nüüd käiski? Tubli! Tee suu natukene lahti. Näita, peeglile ka, mis su keeleke teeb." 3.3. Kodune töö, tagasiside lapsele ,,Mari, sina olid meil täna väga tubli. L Kirjutan vihikusse harjutused keelele, et laps tuligi meil juba täitsa ilusasti välja, peab kodus treeniks keelelihaseid. Uutest lihtsalt vaatama, et sa ei lase keelt liiga harjutustest lisan ,,keelekella" ja ,,ette- taha. Laisaks ei tohi lasta keelekesel keskele-taha" harjutuse. minna. Aga ma kirjutan sulle vihikusse paar harjutust keelekesele, mida sa koos emmega saad teha. Me tegime neid ka täna
sulcus stylohyoideus'e ramus meningeus- dura mater'ile anterolateralise siseküljel a carotis radix superior- eraldub närvitüve kaarjalt osalt, XII N hypoglossus kaudu interna ja v jugularis laskub a carotis communis'el allapoole, Innerveerib KÕIKI interna vahel keelelihaseid anastomoseerub C2-3-st lähtuva radix inferior'iga- allapoole, pöördub siis Somatomotoorsed kiud, moodustub kaelasilmus- ansa cervicalis, mille kaarjalt ette ja lõpeb eferentne närv. keelelihastes.
Uitnärvi sensoorsed kiud hargnevad siseelundites, kus neil on sensoorsed närvilõpmed. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpt osa innerveerib südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. XI lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. Reguleerib lihaseid, mis on peale hästi lähedal, pea liigutamine(trapets). XII keelealune närv (motoorne) innerveerib keelelihaseid, neelamine. ,,On üks lihaste rühm, mis on väsimatu keelelihased. Kolju vibreerib rääkimisel kaasa" 68. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine. Joonis 17. Autonoomne ehk vegetatiivne NS juhib inimese organismi mittetahtlikute siseelundite talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Juhib siseelundite talitlust, kohandades neid vastavalt keskkonnale, ei allu inimese tahtele. Üks pool on sümpaatiline ja teine pool on parasümpaatiline.
Tonsillid (mandlid) on suuõõnes immunoloogilise kaitse elundid. Hambad (dentes) – histoloogiline jaotus: kõvad koed (email, dentiin, tsement) ja pehmed (hambapulp, periodont – hamba-igemevaheline side). Anatoomiline jaotus: hambakroon, hambakael, hambajuur, hambaõõs ja juurekanal. 50. keel ja keelepapillid Keel - limaskestaga kaetud lihaseline elund. Sidekoeline toestus koosneb aponeuroosist (aponeurosis) ja keelevaheseinast (septum linguae), mis jagab keelelihaseid vasakuks ja paremaks pooleks. Aponeuroos on proopria all paiknev tihedast sidekoest plaat, mille moodustavad kollageensete ja elastsete kiudude kimbud. Keele põhimassi moodustavad vöötlihaste kimbud, mis kulgevad kolmes suunas. Kimpude vahel on kohev sidekude, mis sisaldab palju rasvarakke, keele süljenäärmete lõpposasid. Keele alumise pinna limaskest on sile, teda katab mitmekihiline sarvestumata lameepiteel. Keele selgmist pinda katab
hingamisteede, söögitoru, mao, peensoole, enamuse jämesoole, sapipõie, südamelihase ja seedenäärmete silelihastesse. 11. Lisanärv motoorne närv, pea ja õlavöötme liikumine teineteise suhtes. Tuumad seljaaju esimese viie kaelasegmendi hallaine eessarvedes. Innerveerib pea liigutusi koordineerivaid kaelalihaseid. Kahjustuse korral ei suuda inimene õlgu tõsta ja pead pöörata. 12. Keelealune närv motoorne närv, tuum piklikajus, innerveerib keelelihaseid. Keele liigutuste juhtimine kõnelemise ja neelamise ajal. Närvikahjustus on seotud raskustega närimisel, kõnelemisel ja neelamisel. Väljasirutatud keel kaldub kahjustatud poolele ning kujuneb kahjustunud poole atroofia. SELJAAJU JA SPINAALNÄRVID Seljaaju ja spinaalnärvid toimetavad seljaajureflekse (kiired refleksiivsed vastused paljudele stiimulitele). Täiskasvanud inimese seljaaju pikkus on 42-45 cm, läbimõõt u 2 cm, kuju silindriline,
Limaskesta päriskihi moodustab kiudsidekude ja limaskest kinnitub otse keele põhimassi moodustavatele lihastele Submukooskiht ainult keele alumisel pinnal Keel on koduloomadel oluline häälitsemise, toidu haaramise, segamise ja neelamise vahend, maitsemiselund Limaskestaga kaetud lihaseline elund, mille sidekoeline toestus koosneb aponeuroosist ja keelevaheseinast, mis jagab keelelihaseid vasakuks ja paremaks pooleks Aponeuroos – proopria all paiknev tihedast sidekoest plaat, moodustub kollageensete ja elastsete kiudude kimpudest Keele põhimassi moodustavad vöötlihaste kimbud, mis kulgevad kolmes suunas – vertikaalselt, risti- ja põikisuunas Kohev sidekude (paikneb vöötlihaskimpude vahel) sisaldab palju rasvarakke, seal paiknevad ka keele süljenäärmete lõpposad
annaabi.ee 
