Kõrgemat erialast haridust saab omandada rakenduslikes kõrgkoolides, mille läbides ja kogemustepagasi kasvatades on võimalik omandada rakenduskõrgharidus juhiabi erialal. Sekretäritöö õppekava läbimine kutsekoolides kestab üldjuhul kaks aastat. Sekretäritöö erialal on võimalik õppida järgmistes õppeasutustes: Pärnumaa Kutsehariduskeskus Õppeaeg kestab 2 aastat ja on päevaõppe vormis. Õppekava sisaldab majandusõpet, riigiõpetust, kultuurilugu, kutse-eetikat, keelekultuuri, raamatupidamist, arvutikirja, arvutiõpet, dokumendi- ja arhiivihaldust, erialast vene keelt ja võõrkeelt, kiirkirja aluseid, õigusõpet, sekretäritööd, teeninduskultuuri, etiketti, organisatsiooni ja juhtimist, avalikkussuhete aluseid. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Õppeaeg kestab 1 aasta 10 kuud ja on päevaõppe vormis. Õppekava sisaldab sekretäritööd,
Eesti kirjakeele algusaeg Laura Tumala Carmen Leet LiisaMargit Paats Renate Prees Reelika Vihvelin Raili Mõisama Sissejuhatus Vanad teksid · annavad teadmisi kirjakeeles kasutusel olnud sõnavara ja grammatika kohta · lubavad teha järeldusi kirja ja keelekultuuri arengust · võimaldavad jälgida keele arengut Esimesed eestikeelsed kirjapanekud Hendriku "Liivimaa kroonika" · Ladinakeelne · Vähe eestikeelseid sõnavorme 13. saj Taani hindamisraamat · Hõlmab maavaldussuhete registrit · Enamik selles allikas sisalduvatest kohanimedest säilinud tänapäevani Eesti kirjakeele algusaeg 16.sajandil · Kirikukeele ajajärk ehk eesti kirjakeele varasem arengujärk · Eestis kujunes välja lõunaeesti kirjakeel ja
Rootsist ning Anneli Kalajoki Soomest. Juhatuse esimesse koosseisu valiti Helgi Vihma, Robert Rebas ja Merle Lindma. Seltsi esimeheks sai Helgi Vihma, kes täidab neid ülesandeid tänini. Seltsi tegevusvaldkonnad sõnastab põhikiri. Selle järgi on seltsi eesmärk taaselustada Johannes Aaviku rahvuskultuuri- ja keeleuuendusideid; selgitada Aaviku osa eesti kultuuris, tema ainulaadse keele- reformi olemust; aidata harida eesti kirjakeelt, edendada keelekultuuri; tutvustada Aavikut keeleteoreetiku, keelereformaatori, keele- korraldaja, kirjaniku, publitsisti, kriitiku, tõlkija, kirjastaja, seltsite- gelase, pedagoogi ja kultuuriloojana. Seltsil on õigus kirjastada kogu Aaviku loomingut, kaasa arvatud Eestis asuvaid käsikirju, päevikuid, kirjavahetust jm.” (Vihma, 1994) Johannes Aavik Kokkuvõte Sain teada palju uut eesti keele muutumise ja keeleuuenduste kohta. See teema on minu arvates huvitav ning ma polnud varem sellest eriti kuulnud
kaasatakse ka gümnaasiumiõpilasi, keelepäevi Eestis ja väljaspool Eestit jne. Järgnevalt anna lühikese ülevaate kolmest Emakeele Seltsi poolt korraldatavast üritusest. 3.1 Emakeele Seltsi keelepäev 1961. aastal pandi Viljandi keelepäevaga alus Emakeele Seltsi keelepäevade traditsioonile. Eesmärgiks oli populaarses vormis keeleteaduse saavutuste ja keeleteadlaste töö tutvustamine ning õigekeelsuse ja üldise keelekultuuri küsimuste selgitamine. Keelepäevad muutusid kiiresti väga populaarseks ning nõnda sai 1964. aastal Viljandis C. R. Jakobsoni nimelises 1. keskkoolis alguse ka õpilaskeelepäevade traditsioon, mis pole kustunud siiani. Maailmas räägib eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 1 070 000 inimest, neist väljaspool Eestit umbes 130 000 ühed suurimad eestikeelsed kogukonnad asuvad meie naabermaades Soomes, Rootsis ja Venemaal. Seetõttu korraldatakse
mis aitas rahvusel ja rahvuskultuuril, kui sellisel, ka raskematel aegadel püsima jääda, ning ära oodata nüüdseks kätte jõudnud taasiseseisvuse nii poliitilises, kui kultuurilises mõttes. Et vastata küsimusele, miks ja milleks autor nii lähedalt käsitlesin nii eelärkamisaeja, kui ka ärkamisaja teemat, on põhjus järgmine: Selleks, et rahvuskulktuur, kui selline üldse oleks saanud tekkida kujul, nagu eestlased seda täna teavad, oli ja on vaja rahvast, rahvust ja ühtset keelekultuuri ning eestvedajaid, kes oleksid olnud võimelised neid kõiki elemente koos hoidma ja edasi arendama. Siit ka vajadus teha tagasivaade mõlemale ärkamisaja faasile, sest just tänu siis aset leidud sündmustele, sai võimalikuks meie rahvuskultuuri areng ja jätkusuutlikus. Samuti on autoril võimalik tänu eelnevale ja järgnevale teha järeldusi, mis näitavad selgelt eestlaste rahvuskultuuri hetkeseisu ja ärkamisaja mõju sellele.
· Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljaspoolt saadud missiooni tulemuse kallutlusel. Looming väljendab eelkõige inimese isiklikke tundeid ja elamusi. Maised rõõmud jai ihad. Inimesed: · M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, Artur Adson. Teosed: 1 · ,,Proloog,, · ,,Sinine terass,, · ,,Suveöö,, · 2 proosakirjanikku: F. Tuglas ja A. Gailit + A.Alle, J.A. Barbarus. ,,Tarapita,, (1921-1922) Eesmärk: · Kirjanduspoliitiline rühmitus, kes teadvustas keelekultuuri halba olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest ühiskonnas. Looming: · Analüüsimine ja üldistamine. Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne-Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 8. 1960. aastate luuleuuenduse aegu avardusid eesti luule piirid oluliselt. Kasvas nii eestilik
Looming väljendab eelkõige inimese isiklikke tundeid ja elamusi. Maised rõõmud jai ihad. Inimesed: · M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, Artur Adson. Teosed: 1 · ,,Proloog,, · ,,Sinine terass,, · ,,Suveöö,, · 2 proosakirjanikku: F. Tuglas ja A. Gailit + A.Alle, J.A. Barbarus. ,,Tarapita,, (1921-1922) Eesmärk: · Kirjanduspoliitiline rühmitus, kes teadvustas keelekultuuri halba olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest ühiskonnas. Looming: · Analüüsimine ja üldistamine. Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne- Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 2) Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid, poeetilised kujundid. Ilukijandus e
annaabi.ee 
