6. suhtumis- või suhtekaassõnad: (minu) meelest, (usinuse) poolest 7. hulga-, mõõdu- ja määrakaassõnad: (mitme) võrra, üle (kümne) Kaassõnade kasutuse laienemine On kaassõnu, mille kasutus on aja jooksul laienenud. Võõrmõju tulemusel on toimunud teatav süntaktiline nihe. Kaassõna tänu, aga ka läbi ja üle, kasutuse laienemist peab Mati Hint väga ilmekaks vene mõju näiteks. Vastavad muutused kirjakeeles on aga keelekorraldajate poolt palju taunimist leidnud. Kaassõnal tänu, mis kuulub põhjuskaassõnade hulka, on olnud algselt positiivne tähendus. Seetõttu pole seda soovitav kasutada negatiivses kontekstis. Kui väljendatakse millegi halba tagajärge, sobiks kasutada sõna tõttu või pärast. Näiteid valest kasutusest: Euroliidu veetrahvi otsus võib tulla tänu Narvale. Kas eestlaste pensioniraha haihtub tänu Eesti kõrgele inflatsioonile? Tänu valetunnistusele sai ta ebaõiglaselt karistada
o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde o ülemaalise keelekongressi asemel asjatundjate komisjon o 1918. aastast jäi ainsaks keelekoguks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond · Ühendas nii Tallinna kui ka Tartu keelemehi, ajakirjanikke, kultuuritegelasi, õpetajaid jt · Jäi tulevaste keelekorraldajate jaoks eeskuju andnud keelesündmuseks o katse tartlasi ja tallinlasi uuele mõttevahetusele ärgitada 1978. a Tapa keelekonverentsil J. V. Veski, J. Aavik, Elmar Muuk, Kaarel Leetberg, keeletoimkonnad, keelekomisjonid, Henn Saari, Tiiu Erelt Keeletoimkonna otsuseid 1993-2008: · algustähe ja jutumärkide reeglistik 1994 · numbrite kirjutamine 1994, kuupäevafraas õigusaktides 1995 · rõhuliite (-ki, -gi) õigekiri z ja z järel 1995
o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde o ülemaalise keelekongressi asemel asjatundjate komisjon o 1918. aastast jäi ainsaks keelekoguks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond · Ühendas nii Tallinna kui ka Tartu keelemehi, ajakirjanikke, kultuuritegelasi, õpetajaid jt · Jäi tulevaste keelekorraldajate jaoks eeskuju andnud keelesündmuseks o katse tartlasi ja tallinlasi uuele mõttevahetusele ärgitada 1978. a Tapa keelekonverentsil J. V. Veski, J. Aavik, Elmar Muuk, Kaarel Leetberg, keeletoimkonnad, keelekomisjonid, Henn Saari, Tiiu Erelt Keeletoimkonna otsuseid 1993-2008: · algustähe ja jutumärkide reeglistik 1994 9
Selle tundumad esindajad on Rein Kull ja Tiiu Erelt. 1979 olid keelekorraldusküsimused väga aktuaalsed ja kokku pandi uus vabariiklik õigekeelsuskomisjoni koosseis, kelle ülesandeks oli õigekeelsussõnaraamatu järelkontroll. Keskne probleem oli keelenormide õpetamine koolis ja nõuti normide lihtsustamist. Keelekorraldustöö tulemused on näha õigekeelsussõnaraamatutes ja keelekäsiraamatutes. Viimase aastakümne keelehoolderaamatud on keelekorraldajate kirjutatud. Tiiru Erelti kõrval on keskseteks Maire Raadik, Tiina Leements ja Sirje Mäearu. Nemad on kahe viimase õigekeelsussõnaraamatu koostajad. Olulisemad keelehooldekirjutised on kogutud kogumikku ,,Keelenõuanne soovitab". Oskuskeelekorraldus-esimene eesti keele oskuskeelekomisjon alustas tööd 1908, see oli matemaatikaterminite töörühm. Ka oskuskeelekorralduses on kaks poolt-nii teoreetiline kui praktiline. Kolmekümnendad ja seitsmekümnendad olid oskuskeele tippaeg
· keel sai juurde tähed z, z? · Eesti keel riigikeeleks · venekeelne asjaajamine, kohus, sõjavägi, teadus, haridus eestikeelseks. Saavutati 1930. aastateks · Vähemusrahvustele keelelised õigused: õigus kasutada asjaajamises emakeelt vähemusrahvuse ülekaaluga kohtades, õigus pöörduda riigiasutustesse oma keeles · olulisim terminoloogia loomine ja korraldamine, keskne J. V. Veski 1920-40 ca 40 oskussõnastikku ca 200 000 märksõnaga (keelekorraldajate osalemine terminoloogia tegemisel ebatavaline) KK-keskse keelesituatsiooni väljakujundmine eesti ühiskonnas: · Aavik 1920. aastate keskel: mida rutem keel fikseerub, seda halvem, sest seda vähem väärtuslik ja täielik ta saab. · Veski: eesti keel vajab kiiresti rangelt normitud ühtset kirjakeelt · Tulemus: 1920. -30. aastate vahetusel tugev KK-kesksus. · eestlastel tuleb õppida KK kodumurde kõrvale > KK tuleb õppida kodumurde asemele Murdevastane võitlus
satub korraldatav keel lähtekeeleks, sest alles pakutavat terminit ei oska ju keegi sõnastikust otsida. Samuti on veidi kahtlane ilmutada keelekorralduslikke ambitsioone võõrastes keeltes. Ainus legitiimne koht selle te- gemiseks on Eesti-spetsiifiliste asjade (seadustiku, rahvakultuuri elementide vms) nimetamine mõnes olulises võõrkeeles. On tõesti meie juristide ja mitte prantsuse keelekorraldajate öelda, kuidas nimetada osaühingut prantsuse keeles, sest sealseid keelekorralda- jaid see küsimus lihtsalt ei huvita ja nende otsust Eesti osaühingu kohta võiks seetõttu ootama jäädagi. (Prantslaste endi vastav ettevõtlusvorm on pisidetailides teistsugune, mistõttu esimene pähetulev lahendus, sealset osaühingut märkiva sõna kasutamine ka meie oma kohta, oleks eksitav.) 3. Ümberjutustused: Tiiu Erelt on ümberjutustusteks nimetanud
annaabi.ee 
