AKTSIASELTS WINGA KIIRE Hr. Leho Pärn Peadirektor Keeleinspektsioon Kuuse 7 10896 Tallinn Meie 05.10.2011 16-8/11 nr.136 Kiire kaebekiri keeleinspektsiooni Väga austatud härra Pärn AS Winga nimel ostis sekretär-asjaajaja pr. Metsis elektroonikakauplusest ,, Elektron" käesoleva aasta 28. septembril printer-skänner-koopiamasina, mis oli mõeldud firmasiseseks kasutamiseks. Toote komplekteeritus aga ei vastanud meie ootustele. Kui olime karbi kontoris avanud, siis selgus, et selle seest puudub eestikeelne kasutusjuhend. Meie firmas pole keegi
Mis või kes ohustab Eesti kirjakeelt? Keele säilimise ja arenemise jaoks on kõige tähtsam see, et seda kasutatakse. Eesti keel on Eesti riigikeel alates 1989. aasta keeleseaduse järgi. Kõigil eestimaallastel on seaduslik õigus saada keelelist õpet ja haridust. Paraku ei ole kõik nii ilus ja muretu kõikides Eesti piirkondades. Õnneks on meil olemas keelekaitse Keeleinspektsiooni näol. Keeleinspektsioon pakub järelvalveteenust eekõige mitte-eestlaste keelekasutuses. Eesti keelt kasutab aktiivselt kirjakeelena veidi rohkem kui miljon inimest. On suur saavutus, et sellise suhteliselt väikese rahvaarvu juures on meie kirjakeel sajandeid säilinud. Tänapäeval tegutseb Tartu Ülikoolis eesti kirjakeele uurimiskeskus. Nende eesmärk on luua vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektroonilised kogud. Samuti uurivad nad eesti keele sõnavara ja grammatikat
01.2008 välja tuua reklaame, kus kirjutatakse sõnu suurte tähtedega. Näiteks firma GoBus või BalSnack. See on viis silmapaista. Kuid selle kaudu õpivadki koolilapsed valesti kirjutama ja rääkima, sest ega nad ei õpi ju keelereegleid üksnes grammatikaraamatust. Suure osale Eesti elanikonnast on eesti keel teine keel. Välismaalastest enamuse moodustavad venelased, kes kas trotsist või oskamatust riigikeelt ei räägi, mida võib kohata vägagi palju kauplustes. Keeleinspektsiooni teeb eriti murelikuks, et puudulik eesti keele oskus on silmatorkav just nende noorte teenindajate juuresm, kes on vene õppekeelega kooli alles hiljuti lõpetanud. Näiteks McDonaldsis ei kohta juba ammu eesti nimega teenindajaid, mis tähendab, et üha enam kurdetakse keeleinspektsioonile McDonaldsi teenindajate viletsa eesti keele oskuse üle. Kuid milleni see viib? Välismaalased ei valda eesti keelt, seega tuleb kodanikel kõnelda ühiselt mõistetavat inglise või vene keelt
eestikeelse õppe sisseviimine vene koolidesse. Sellest ma täna räägin. Alates 1725. aastast on Eestis toimunud ka venekeelne õpe. Venekeelne haridus on erinevatel perioodidel olnud tõusuteel. Praegu võime me näha inimeste haridustasemes järsku langust. Kui vastame küsimusele miks, siis võime eristada peamisi põhjusi: 1. Mitte kuskil ei õpetata õpetajad, et õpetada vene koolides 2. Vähe kvalifitseerituid õpetajaid 3. Kasine rahastamine 4. Keeleinspektsiooni pidev kontroll, mis loob närvilise keskonna. 5. Liiga palju tähelepanu pööratakse eesti keele tundidele, mis vähendab teiste ainete teadmisi(aga eesti keele teadmised ka puuduvad) 6. Kooli politiseerumine, ka õpetaja ja koolijuhi elukutse 7. Madal palk, mis ei anna õpetajale motivatsiooni oma tööd paremini teha 8. Ja teised Milline on selle reformi sisu? Kui üldiselt, siis muuta õppimine vene gümnaasiumites eestikeelseks. Selle reformi
andma vande: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale." Kui täiskasvanu soovib saada Eesti kodakondsust, siis tuleb tal sooritada riigikeele ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise eksamid. Riigikeele eksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse. Riigieelarvelistest vahenditest hüvitatakse eesti keele õppe kulud Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejatele ja Keeleinspektsiooni poolt keeleeksamitele suunatud isikutele. Mõlemal juhul maksab hüvitist Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Täiskasvanute eesti keele õppe toetamine läbi keeleõppe kulude hüvitamise toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi ,,Keeleõppe arendamine 2007-2010" raames. Hüvitisavaldusi võtab vastu Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ning hüvitise maksab välja Integratsiooni Sihtasutus. Hüvitist saavad taotleda isikud, kellel
konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Näited: ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkiri, armuandmise otsus jms üksiksubjekti puudutav üksikakt. Õigusakte kehtestavad erinevad riigi ja kohaliku omavalitsuse organid. Igal organil (nt Vabariigi president, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Keeleinspektsiooni peadirektor jt) on oma pädevus, sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest tulenevalt on erinevate riigiorganite õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. Iga riigi õigusaktid moodustavad HIERARHILISE süsteemi. See tähendab, et alamalseisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas ülemalseisvate õigusaktidega. Hierarhiline süsteem:
Halsmory, OÜ Fixtec, AS Balterex, AS Katimex, OÜ Memoxx, AS Nescosub, OÜ Mettür, AS Hansab, OÜ Hammerol jne. Nimelt ei saa nõuda eestikeelsust, võimalik oleks ehk seada piiranguid võõrtähtede kasutamisele või nõuda eestikeelset üldosa (tegevusalale või asukohale viitavat komponenti). Äriseadustiku koostajate eesmärgiks olevat olnudki maksimaalne vabadus ärinime valikul, seetõttu ei ole äriseadustiku koostajad huvitatud äriseadustiku muutmisest. Keeleinspektsiooni peainspektor Helga Laasi sõnul on Keeleamet esitanud äriseadustiku parandusettepanekuid, mis aitaksid ärinimede keelelist külge korraldada, kuid need ei leidnud toetust (Laasi 2000: 38). Ettevõttenimede keelsus Kuna ettevõtja registrinimetus ei pea kattuma ettevõtte kui majandusüksuse nimega, on tegelikus kasutuses rohkesti nimesid, mida ettevõtjal pole kohustust registreerida. Sellised on näiteks aktsiaseltsidele ja osaühingutele
annaabi.ee 
