21. Millise muudatuse hoonete restaureerimisse tõi kaasa SPAB-i Manefesto ? Mõistis hukka kaasaegsed restaureerimiskatsed. Vanu hooneid tuli kohelda kui tervikuid koos kõigi ajalooliste muudatuste ja lisanditega. Manefesto keskendus ka tulevikule ja järeltulevatele põlvedele. Näiteks Manifesto sisust : hoone kaitse ei tuginenud enam üht kindlat stiili arvesse võttes, vaid tugines olemasoleva ehituskehandi kriitilisele hindamisele. 22. Kuidas jaotas A.Riegel mälestised? Kavatsuslikud mälestised (Mõeldud memoriaalina; Teosed, mis on püstitatud eesmärgiga hoida inimeste teod ja saatus elavana tulevaste põlvede teadvuses) Ettekavatsemata mälestised (Kunsti- ja ajaloomälestised, millele on ajalooline väärtus omistatud hiljem; On sõltuvuses meie praegusest suhtumisest) 23. Kes oli C. Brandi ja milline on tema mõju kaasaegse konserveerimispoliitika kujunemisel? Itaalia kunstikriitik ja kunstiajaloolane, restaureerimise-konserveerimise teoreetik. Brandi
äratamiseks ja positiivse suhtumise esilekutsumiseks. Et tekst neid eesmärke täidaks, peab ta lisaks oma suurepärastele sisulistele omadustele olema võimalikult selge, arukas, loogiline, ladus ja korrektne. Igasugused vigaselt kirjutatud sõnad, ainsagi tühikuta lõigud, puuduvad või ülearused kirjavahemärgid, segase või vale konstruktsiooniga laused ning muud keele- ja kompositsioonireeglite vastu eksimised tulevad tekstile ainult kahjuks. Niisugused keelelised vigurid, olgu siis kavatsuslikud või siis hoolimatusest või teadmatusest tingitud, segavad lugejat, takistavad süvenemist ning häälestavad teda autori vastu. Kui lugeja on kannatlik ja ise umbeski teab, millest jutt, võib ta kirjutatust viimaks aru saada, kuid kirjutaja asi ei ole mitte lugeja intelligentsuse, asjatundlikkuse ja kirjaoskuse proovilepanek, vaid omaenese intelligentsuse, asjatundlikkuse ja kirjaoskuse ülesnäitamine ja tõestamine.
mille käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992). Kommunikatsiooniprotsessis on eristatavad: Edastaja (allikas) üritab edastada teisele mingit sõnumit. Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse vastu ja edastatakse mingit infot. Sõnumid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed nii tahtlikud kui tahtmatud. a) kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord võib aga sõnadel olla erinevaid või lähedasi tähendusi, mis tekitab suhtlemisel teatavaid probleeme. Lisaks sellele kasutatakse suhtlemisel palju selliseid sõnu, milliste puhul igal inimesel võivad olla oma tähendused. b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitused.
Ei saa rääkida universaalsest tõest. Uus meetod, mlle ta nimetab Genealoogiaks. Seda tuleb määrata kõigepealt negatiivselt, ehk mis ta ei ole, mitte mis ta on. Kuidas võim toimib? Võim ei ole miski, mida saab omandada: Võimu rakendatakse lugematutes punktides liikuvate ja ebavõrdsete suhete kaudu. A sunnib B-d tegema midagi mida too ei taha. Võim tuleb altpoolt( ei ole binaarset opositsiooni domineerijate ja domineeritavate vahel) Võimusuhted on kavatsuslikud ja mittesubjektiivsed. Kus on võim, seal on ka vastupanu, mis ei asu kunagi väljaspool võimu. Võim ei tulene üksikisiku valikust või otsustusest. SUBJEKT Samal ajal nii allutatu kui ka tegutseja. Võimusuhe eeldab, et seda, kelle üle võimu teostatakse, tunnustatakse kui teatud määral vaba subjekti. Seksuaalsuse ajalugu: Eetika subjekti eneseloome võimalusena: suhe enesesse, mis ei sõltu teadmisest/võimust.
uuele korrale. Prohvet on ametlike võimudega vastuolus. Weber rääkis karisma rutiniseerimisest , millega prohveti usk ametlikustatakse ja tema vaimne missioon muudetakse ilmalikuks organisatsiooniks. (Tagajärjeks on bürokraatia) 13. Uskumuste süsteemide funktsioonid ja düsfunktsioonid, süsteemide struktuur (196 197). Uskumuste süsteemide funktsioonid. Avalikud ja varjatud funktsioonid: avalikud on väljendatud, kavatsuslikud ja varjatud on tunnustamata, sageli ootamatud. Näiteks tseremooniate, nagu armulaud, mõte on aidata inimesi ja gruppe , et nad tuleksid toime elu tundmatute ja ähvardavate aspektidega, nagu noore inimese tulevik, vaenlased, kurjus inimeses jne. Samas on neil ka varjatud funktsioon, mis tugevdavad traditsioone ja annavad inimestele grupiühtsuse vahetu kogemuse. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid: sektantlikud konfliktid on religioonide- vahelised tülid
kriipsutatud. Pinnalisel autoril ongi võimatu leiutada ja teostada kunstlikku võtet, mis teose arenedes muutuks mõjuvalt kunstiliseks. Tema tikub jääma just mehaaniliseks ja sablooniliseks. Seevastu võimelisel kirjanikul on kunstliku võtte leiutamise alal viljakaid võimalusi. Kunstliku võtte artistlik rakendamine on ühtlasi ka autori kirjandusliku kultuuri tunnus. Kunstlikke võtteid teose kompositsioonis võib eritleda mitmes liigis. Käesolev kirjutis jätab isegi teose ehituse kavatsuslikud puändid, mis on kohalikuma tähtsusega, kõrvale ja peab silmas ainult niisuguseid ulatuslikumaid jooni, mis on ilmsed ning olulised kogu teose kui terviku ehituses. 2. Et õieti valgustada mingit põhisemat joont kirjaniku loomingus, on väga tähtis teadlik olla selle kirjaniku loomingulisest tuumast, põhijõududest ja lähtekohtadest. See ei tarvitse küll olla arutlusesemeks, kuid ta peaks olema võrdluskohaks, pidepunktiks. . H. Tammsaare
(intentsioonide) kaudu. Vastaja peab õige valiku tegemiseks mõistma mitte üksnes võimalike vastuste hulka, vaid ka küsija kavatsusi, miks küsija küsimuse esitas. Kui nt pimedal tänaval tuleb mulle vastu relvaga vehkiv isik ja küsib, kas mul raha on, siis sisaldab see küsimus ka kavatsusi, mida keeleliselt otse ei väljendata, vastuseks pole mitte ,,Ei" ega ,,Jah", vaid see, kas ma olen nõus raha loovutama või mitte. Küsimused on kavatsuslikud üksused, mis ei ole keelest sõltuvad, need isegi pruugi alati olla väljendatavad keele vahenditega, siis kui ma ei oska öelda, mida ma teada tahan. Küsimuste liigitamine märgise alusel on jätkuvalt filosoofilise diskussiooni objekt, kusjuures peamine probleem on see, et ei leita ühtset liigitusalust. Seetõttu võime rääkida pigem küsimuste tüübistamisest. Märgised määratlevad küsimuse tüübi. Mõnede autorite
annaabi.ee 
