inflatsiooni vastandmõiste, Disinflatsioon on inflatsioonitempo aeglustumine, Hinnasokk on tingitud mingi kauba (nafta, põllumajandussaaduste) järsust hinna tõusust, mis mõjutab ka teiste kaupade hindu Kas siis kui laenuandjad hindavad inflatsiooni madalamaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel laenunõudlus väiksem? Väär Kas inflatsiooni vastu võitlemiseks soovitatakse tugeva raha ja kavatsusliku majandusliku languse poliitikat? Tõene Kui raha pakkumine suureneb, siis: raha väärtus langeb, hinnad tõusevad Reaalne intressimäär võrdub: nominaalse intressimäära ja inflatsioonimäära vahega Kas inflatsiooniga kohanemine (palgad, maksud, intressid indekseeritakse) võimaldab vältida inflatsiooni kahjusid?Väär Kas siis kui laenuandjad hindavad inflatsiooni madalamaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel laenunõudlus väiksem?Väär
pinevust. . H. Tammsaare esimestes pikemais jutustustes ,,Rahaauk" (1907) ja ,,Uurimisel" (1907) oleks olnud kunstliku võtte rakendamiseks soodsat pinda. Kuigi jutustuses ,,Uurimisel" on psühholoogilise nähtuse jälgimist, on seal ometi ka lausa kriminaalloo sündmustikku. Seda oleks võinud teha pingsamaks just mingi põnevustava võttega. Samuti psühholoogilise probleemi oleks võinud tõsta mingi kavatsusliku võttega efektselt esile. Aga autor ei asu veel midagi leidma, vaid alles uurib ja seepärast igasuguse efektsema kombinatsiooni puudumine on talle vägagi omane. Ei taha väita, et . . T. teadlikult hoidus igasugusest põnevamaks kruvimisest; pigemini ta oli siiski niisuguste võimaluste suhtes veel üldse mitteteadlik. Niisamasugust kõige igapäevasemat ning algelisemat arengut näeme ,,Rahaaugus", ehk küll siin on nihutatud rahaauk erilisse ossa
asukateks (kunstimaailma) agendid, Danto teoorias on neiks aga kunstiteooriad.Dickie maailmas on agentidel piiritu, midaslik võime muuta kunstiks ükskõik mida, Danto maailmas on kunstimaailma agentidel aga pelgalt vahendaja roll. Kunsti definitsioon : Danto definitsioonis määratakse kunsti viie tarviliku tingimuse kaudu. 1. Millegi-kohta-olemise tingimus:erinevalt tavalistest asjadest on kunstiteos kavatsusliku kommunikatsiooni instrument, see edastab sõnumit ja on seega alati millegi kohta. 2. Hoiaku- ehk vaatenurgatingimus:kahest eristamatust represantsioonist on kunstiteos just see, mida saab iseloomustada väljenduse kaudu. Kunstilise representatsioonid väljendavad (kunstniku) vaatenurka ja hoiakutkujutava suhtes, ent tavalistel representatsioonidel selline vaatepunktilisus puudub. 3. Interpretatstsioonitingimus :kunstiteos erineb temast visuaalselt
komponent. Sellel veal on mitmeid põhjusi — ajaloolane kirjutab lugejate jaoks, kirjastaja kirjastab lugejate jaoks. . . Teiseks teab ajaloolane tulemust, mistõttu tal on faktivaliku kriteerium selle kohta, mis läheb sisse jutustusse. Ta võib mitte asjasse puutuva välja jätta, aga see on loomulik tagant järele tarkus. Seetõttu tekitab ajaloojutus- tus illusiooni nagu tõesti oleks üks sündmus tinginud teise. Kolmanda asjana toob Mandelbaum. . . moes oli seisukoht, et toimuv on kavatsusliku inimtegevuse tulemus. Ühesõnaga vastava ajastu meelisvaated mõjutavad ka muid seisukohti. Mandelbaumi järgi on veel üks asjaolu — narratiivi puhul on olemas üks keskne sü˘zee, asjade lineaarne järjekord. Tegelikkuses sellist asja olemas ei ole. Kui tegelikult järjekorda olemas ei ole, annab narratiiv ju tegelikkusest ebatäpse pildi. Mis siis seob narratiivi komponente? Ta vastab, et sageli peame pöörduma asjaolude poole, mis ise ei olegi sündmused, et siduda kõik jutustuseks
Printsiip eeldab keeleteadmiste ja metakeeleliste oskuste kasutamist kõnearenduse ja praktilise keeleõpetuse huvides. On teemasid (lugema ja kirjutama õpetamine), mille õpetamine ainult praktiliselt ei ole realiseeritav. Teiste teemade puhul on keeleteadmiste ja metakeeleliste oskuste roll selles, et keelevaistu baasil kujundada oma kõne teadliku kontrolli oskus, s.t. asendada ebateadlik (keelevaistul põhinev) keelekasutus tahtliku, kavatsusliku ja teadvustatud kasutusega. Praktiline õpetus teadlikkuse elementidega tähendab ühtlasi töövõtete teadlikustamist, sh. oma tegevuse verbaliseerimist, harjutuste ja töövõtete eesmärkide mõistmist, enesekontrollioskusi. Kontsentriline ehk spiraalne õpe: Emakeeleõpetuse kesksed ülesanded abiõppes on kõne arengu korrigeerimine, lugemis- ja kirjutamisoskuse kujundamine. Selline eesmärgiseade
jäänud mingeid reegleid, mida purustada. 6. Intertekstuaalsus eri kultuuritekside seosed. Sageli võetakse üle eelnevate stiilide ja põlvkondade pärandi ning töötleb, kombineerib jaa ühendab seda, sest tundub, et midagi uut pole enam öelda ja kõik uus on vana. Näiteks kirjutatakse vana teos või tuntud inimese elulugu ümber, avaldatakse surnud kirjanku fiktiivseid teoseid. Levinud viited popkultuurile. Vahet tuleb teha kavatsusliku ja varjamatult intertekstuaalse teose ning intertekstuaalse tõlgenduse vahel, kus autor seda polegi teadlikult kasutanud. 7. Globaliseerumine tänapäeval on kogu maakera kultuuriruum rohkem kui kunagi varem käsitatav ühtsena. Näiteks Hollywoodi filmid nii USAs kui Eestis. Postmodernistlikku kirjandust iseloomustab ka temaatiliste, stilistiliste ja sisuliste erinevuste kadumine: vähenevad ja kaovad
annaabi.ee 
