kõrgendatud ning rajatud uus väravakompleks. Samal ehitusperioodil lammutati osaliselt I ringmüüri põhjalõik. Selle läänepoolne osa kasutati ära massiivse torni põhjaseina alusena, lisades siseküljele 0,78-0,8-meetrise paksenduse. Ristkülikulise põhiplaaniga läänetorn (sisemõõtmed 6,91-7,04 x 5,45-5,67 m) juhatas sisse ehitusperioodi, mil materjalina kasutati ainult murtud paasi. Torni lõunaseina kohale rajati uus ida-läänesuunaline müür, eraldades nii kavatise põhjaossa kujuneva pealinnuse lõunapoolsest eeshoovist, kuhu pääses vahetult torni kõrval paikneva värava kaudu. Pealinnuse lõunaküljel, praeguse lõunatiiva kohal paiknesid 15. sajandil ahjudega puithooned. Pealinnuse siseõu sai tänaseni säilinud mõõtmed järgmise suurema ehitusperioodi käigus 15. sajandi alguses, mil valmis idatiib. Tööd kulmineerusid 16. sajandi esimesel poolel, mil lõunatiiva rajamisega üheaegselt ühtlustati ka teiste tiibade kõrgusi
kaunistatud kuningas Mentuhotepi haud. Hatsepsuti tempel on kavandatu hiigelsuurena, ta sulab kokku järsu, kaljuse mäega, just kui oleks sinna sisse kasvanud, moodustades nii suurejoonelise terviku; arhitektuurilist mõju lisab juurde ka looduse süngus. Ramses II kaljutempel on kuulus oma kahekümne meetri kõrguste kaljusse rajutud valitsejate kujudega, mis kerkivad templi eelõuel. Kokkuvõte. Egiptuse ehituskunsti mõju põhineb peamiselt kavatise suurejoonelisusel, rangel tõsidusel ja puhtamaisel toredusel. Egiptuse arhitektuuri mõjutas suuresti religioon, mis oli põhiliselt suunatud jumalatele ja surmajärgsusele. Tänu sellele pandigi põhirõhk erinevate hauaehitiste ja templite ehitamisele ning elamu- , lossi- ja ilmalikule arhitektuurile erilist tähelepanu ei pööratud. Kasutatud kirjandus: Viirand, Tiiu 1982. Kunstiraamat noortele. Vaga, Voldemar 2000. Üldine kunstiajalugu. Spence, Lewis 2000
Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. 9) Antiikkunst Vana- Kreeka ja Vana- Rooma kunst. 10) Tempel ladina keeles templum ,,eraldatud ala". Algselt püha koht (koobas, grott, mägi), hiljem sellele ehitatud kultushoone (harilikult mittekristlik). Vanimad templihooned (IV a.tuh. e.m.a. Mesopotaamias) olid lihtsa nelinurkse kavatise ja ohverdamispaigaga ehitised. Iseloomulik Mesopotamia tempel on tsikuraat. Egiptuses (Karnakis, Luksoris) on säilinud Uue riigi aegseid sammashoovide ja saalidedega templeid. Kesk- ja Lõuna- Ameerikas rajasid eriti maiad ja inkad suurejoonelisi templihooneid ning maa-aluseid templeid. Ida- Aasias ehitati pagoode, stuupasid ja tsaitjasid. Kreeka tempel (arenenud megaronist) on varieeruva põhiplaaniga, osalt või täiesti sammastega ümbritsetud akendeta hoone, mille lame
Viimastest oli kuulus kõigepealt sama Apollodorose poolt ehitatud Doonau sild Raudväravate juures (Vaga 1999: 114). 10 Hoogsalt jätkus ehitustegevus ka Traianuse järglase Hadrianuse ajal (a. 117 138). Kerkis suursuguseim ja üllam meie ajani säilinud Rooma ehitis Panteon (vt. Lisa 6), kõikidele jumalatele pühitsetud tempel. See ehitati aastail 115 125 ühe vanema kavatise kohale. Panheon on ümmargune ehitis, 43,4 meetrit läbimõõdus, kaetud kupliga, mille kõrgus põrandast on samuti 43,4 meetrit. See on esimene nii ulatuslik kuppelehitis, mis oma siseruumi ilu ja harmooniaga oli ideaaliks renessansimeistritele. Panteoni vägev mõju on tingitud tema proportsioonidest ja valgusest. Kupli tipus on 9 meetri suurune ümmargune avaus. Seinas on seitse nissi, nende vahel olev seinapind on kaunistatud tabernaaklitega
tornikujulist tiiba, mille vahel on kitsas ja kõrge sissekäik see väravehitis on püloon. Sissekäigu kõrval mastid, mille otsas lehvisid lipud, tihti seal ka obeliskid ja vaaraokujud. Templi juurde viivat teed kaunistasid kahelt poolt sfinkside kujud. Tähelepanuväärsed templid on näiteks Amoni tempel Karnakis ülisuure sammassaaliga, suurejooneline oli ka Ramses II ehitatud vägev Ramasseum Teeba juures. Egiptuse ehituskunsti mõju põhineb peamiselt kavatise suurejoonelisusel, rangel tõsidusel ja puhtidamaisel toredusel. Puudub dispositsiooni selgus ja üksikosade loogiline ning harmooniline liitumine. Sel perioodil olid levinud ka kaljutemplid, kuulsaim neist Ramses II Abu Simbelis. Esinesid ka kaljuhauad hauakamber neis sügav, selle juurde pääseb pikkade, labürinte moodustavate käikude kaudu, nende seinu katavad arvukad reljeefid ja maalid. Uue nekropoli tekkimine Kuningate org, arhitektuurne väljund väga primitiivne.
päevakorral olla siia kloostri rajamine. Esialgu aga elati puuhoonetes nagu ka Padise kloostri puhul oli. Esimeste kivihoonetena rajati Padisel kabel ja elutorn. /Raam, lk 5/ Tõenäoline on, et nii võiks olla see ka Kolga puhul. Puust kabeli ja eluhoone asukoht võis olla samal mäenõlval, aga võis olla ka Tondimäel. Tondimäe küsimusel peatun järgmises peatükis. Siia aga toon ära oletatava ja seekord tõesti vägagi ainult oletatava kavatise, kuidas oleksid ehk võinud hooned paikneda täiemõõdulise kloostri väljaehitamise korral. Ma ei arva, et need tegelikkuses olemas olid, aga et torn natuke suurem ja rohkemate kõrvalehitistega oli kui Kuimetsa torn, sellele viitavad arvukad müürikatked peahoone-pargi vahelisel platsil. Või kuulusid osad müürikatked hoopis esialgsele Hoffmani kavandatud peahoone vundamendile, mis läks Kristleri poolt ümbertegemisele uue asukohaga?
üldilmet. Viini endine ilmalik keskus Hofburg - koosneb paljudest erinevatest hoonetest, mille hulgast rahvusraamatukogu osa kuulub austria baroki suurepäraste näidete hulka. Selle põhikorrusest ja galeriidest koosneva hoone projekteeris ar.Fischer von Erlach jun. 77 Austria baroki väljapaistvaks meistriks võib pidada ka Jakob Prandtauerit ( 1660-1726 ). Tema kavatise järgi ehitatud Melki kloostrikiriku ( 1702- 26 ) soodne asukoht Doonau kõrgel kaldal rõhutab ehitisele omast vertikaalsust, mille läänetorne iseloomustavad jõud ja külluslik arhitektuurne dekoor. Põhiplaanis on arhitekt lähtunud II Gesu kavatisest, kui aga II Gesu kõrvallöövid taandusid kabeliteks, siis Melkis on säilinud 3- lööviiline algjaotus. Austria alade kõrval arenes barokkarhitektuur viljakalt ka praeguse Saksamaa territooriumil. Saksamaa oli 17. saj
annaabi.ee 
