v Ressursi kontroll v Finantsressursside kontroll Kontrolli liigid Juhtimistasandite järgi: v Strateegiline kontroll v Taktikaline kontroll v Operatsioonide kontroll Kontrollimiskäik Kontrollimiskäigule on iseloomulik: 1. Eesmärkide kindlaks määramine 2. Toimimisaluste kindlaksmääramine 3. Olukorra selgitamine 4. Tulemuste kokkuvõtmine 5. Vigade kõrvaldamine Juht kontrollijana Juhi kohustus on võrrelda tehtut või tehtavat kavandatuga, hinnata sündmusi ja olukordi ning vajaduse korral võtta kasutusele korrastavad meetmed. Juht vastutab selle eest, et need toimingud oleksid hästi tehtud. Organisatsiooni suurusest ja tegevuslaadist olenemata tõusevad kontrollimisel esile kaks valdkonda juhi tegutsemisviis kontrollijana ja rahaasjade kontrollimine. Juhi kontrollimisviisid Vahetu kontrollimine Kaudne kontrollimine Kontrollimine erandite kaudu Väline, sise ja enesekontroll Juhtimist võivad ülevaadata: v
keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse Demingi juhtimismudel: o planeeri/kavanda – seatakse eesmärgid ja ülesanded, töötatakse välja meetodid o tegutse/vii ellu – kavandatu viiakse ellu rakendades planeeritud meetmeid o kontrolli – hinnatakse tegevuste otstarbekust ja tõhusust ja võrreldakse seda kavandatuga o täiusta – korrigeeritakse tegevusi ja kõrvaldatakse ilmnenud puudused integreeritud juhtimissüsteemi elemendid: kvaliteet, keskkond, risk, tervis & ohutus keskkonnajuhtimise põhistiimulid: majanduslikud põhjused, suhted ametkondadega, avalikud hanked ja tarneahela juhtimine, tarbijate nõudmised, ettevõtte turuväärtus, edumeelne juhtimine, toodete ja teenuste kvaliteet,
kasumi saamise eesmärgil peaks müügituludest nimetatud kulude katmiseks jääma vähemalt 10%. tellimuse täitjat rahuldab 47892 kr (115 412 kr / 1,1 * 0,1) + 27 000 kr + 10 400 kr) 3.3 Tellimus täideti, aga tooraine hangiti tellimuse täitmiseks hinnaga 15,5 kr/kg ja töötajad täitsid tellimuse 76 töötunniga. Arvutada tellimuse tegelikud otsekulud ja hälve/erinevus (kroonides) võrreldes kavandatuga. Otsekulud: 27 900,00 kr (materjal) ((2 700 kWh * 70 000 kg) / 105 000 kWh) * 15,5 kr/kg 9 880 kr (tööjõukulud) (130 kr/t * 76 t) Kokku: 37 780 kr (27 900 kr + 9 880 kr) erinevus: 380 kr (37 780 kr - (27 000 kr + 10 400 kr)) 3.4 Aasta lõpuks kujunes tootmise kaudkulude kogusummaks 2 998 800 kr ja tegelikult kulutati 102 000 kWh
piiritletud vastutuse ja volituste äranäitamistega mittevastavuste korral. Ka peavad olema välja töötatud meetmed: mittevastavuste põhjuste kõrvaldamiseks mittevastavustest tekitatud mõjude leevendamiseks korrigeeriva ja ennetava tegevuse algatamiseks ja läbiviimiseks ISO 14000 SEERIA STANDARDID KKJS auditeerimine ja juhtkonnapoolne ülevaatus KKJS järelvalve meetodiks on audit. Selle käigus tehakse kindlaks, kas kehtiv keskkonnajuhtimissüsteem: On vastavuses kavandatuga On toimiv On kõigile töötajatele teada ning Juhtkonda teavitatakse auditite resultaatidest. Auditite protseduurid katavad kõik olulisemad probleemsed valdkonnad, mis on seotud võimalike mõjudega keskkonnale.
Sageli kasutati risaliiti- seinaosa ulatub fassaadipinnast ette kogu kõrguses. (2. pilt) Tavaline on arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Rooma Peetri kiriku edasiehitus.(3. pilt) Loobuti tsentraalehitisest: Carlo Maderna kavandatud juurdeehituseks on kõrge fassaaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Üksikosad sarnased Michelangelo poolt kavandatuga. Lisaks pilastritele kasutas fassaadi kujundamiseks hiiglaslikke sambaid- kolossaalorderina läbi kahe korruse-asetatuna tihedamalt mõlemal pool peaust. Baroklikud suured ansamblid- ruumiliste illusioonide ja efektide loomine. Lorenzo Bernini kavandas Peetri väljaku: 1. Ovaalne põhiplaan laseb väljakul mõjuda avaramana ja kiriku fassaadil kõrgemana. 2. Väljakut piirab kahekordne kolonnaad (talastikuga sammasterida) Katoliikliku Lõuna-Saksamaa eeskujuks oli Itaalia barokk
tuleviku sihtide seadmisel. Kavandamise eelised: eesmärk, siht; terviklikkus; süsteemsus; kooskõlastatus; kontroll; riskid. Kavandamise puudused: ebatäpsus; asjatundmatus; kohanemine; iseregulatsioon; omaalgatus. Mida suurem on ettevõte, seda täpsemad on plaanid. Plaani järgi kontrollitakse tegevust, selle efektiivsust ja tulemuslikust eesmärgist lähtuvalt. Kontrollimine on olemasoleva võrdlemine kavandatuga. Eelarve koostamine toimub nii alt üles (alamorganisatsioonides enne) kui ka ülevalt alla. Mida täpsem on plaan, seda vähem on iseregulatsiooni ja omaalgatust. (Loeng) 2.2. Kavandamiskäik Kavandamiskäik on toimingute rida, mis tuleb kava koostamisel sooritada. Et organisatsiooni kõikide osade tegevused moodustaksid eesmärkide saavutamisel terviku ning tagaksid parimad tulemused, peab kavandamine sisaldama järgmisi tegevusi: 1
laene makstakse tagasi, kas kavandatakse põhikapitali suurendamist), jaotamata kasumi saldo aga sõltub nii perioodi lõpus lisanduvast puhaskasumist kui sellest mahaarvatavatest dividendimaksetest. Koostatud plaanilisi eelarveid kasutatakse ettevõtte finantsedu kontrollimiseks. Eesti tingimustes võiks neid koostada igaks kvartaliks, sest niimoodi saab tegelikke tulemusi pidevalt kavandatuga võrrelda, avastada võimalikud finantsraskused juba nende tekkimise käigus. Kuna paljudel juhtudel on tegemist tõenäosuslike hinnangutega, siis on soovitav probleemi sügavamini tungida ning uurida ettevõtte eduvõimalusi kogu majanduse arengu eri stsenaariumide alusel. 50 MÜÜGIEELARVE skeem (joonis 1) Näitajad Mõõt- Ee larve pe riood
annaabi.ee 
