.... a. Trüki faililaiendi taha sulgudesse, mis programmiga seda faili avada. .doc .bmp .exe .jpg .txt .odt .ai .dwg 5. Tihti on Windows keskkond seadistatud nii, et failide laiendeid ei näidata. Missugused ,,elemendid" aitavad meil siis aru saada, mis tüüpi failiga on tegemist? 6. Mis on käivitatavad failid ja mis on andmefailid? Kuidas nad on omavahel seotud? 7. Mis on kaust? 8. Milleks kasutatakse kaustasid? 9. Millest tuleks lähtuda kausta nime valimisel? 10. Kas failid nimedega Orav.gif ja ORAV.GIF saavad asuda ühes ja samas kaustas? Põhjenda vastust. 11. Mis on alamkaust? 12. Mis on andmekandja? 13. Ava enda arvuti kaust Minu arvuti ja uuri selles kaustas asuvaid andmekandjaid (kettaid). Kirjuta välja sealolevate andmekandjate nimetused koos tähistega. 14. Mis on juurkaust? 15. Milleks kasutatakse kausta My Documents (Minu dokumendid)? 16
pilverakenduses kõrvalistele isikutele kergesti kättesaadavad ja sellega on tagatud teenuse privaatsus. Google Drive'i turvalisust tõstab ka andmekeskuste rohkus. See tähendab seda, et kui mõni Google'i andmekeskustest peaks sattuma rünnaku alla või mõnel muul moel ohtu, siis peaks Google olema võimeline suunama kasutajate andmeid oma teistesse andmekeskustesse. Google Drive'i kasutajana näen oma dokumentide ja muude failide kõrgemat turvalisust ka selles, et faile ja kaustasid jagades saan valida seadeid. Tänu sellele saan valida, kas jagatav fail on vaid nähtav või ka muudetav teiste isikute poolt. Samuti saab failide jagamisel valida ka jagamisviisi. Kasutajana loob mulle ka turvatunde see, et Drive's on lihtsasti jälgitav teostatud sündmuste ajalugu. Samuti on Google Drive's failid varundatavad ja vajadusel ka taastatavad. Kindlasti peaks ka iga kasutaja ise hoolitsema oma küberhügieeni eest, kasutades mistahes pilverakendust
Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. Keskajal arenes mingil määral ka kogemustele rajatud teadus, mis oli rajatud matemaatika, füüsika ja astronoomia kohta. Valdav enamik vanemaid ülikoole oli saanud oma asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Üheks silmapaistvamaks saavutuseks keskajal võib pidada trükikunsti, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil. Trükikunst on olnud pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kaustasid 200.aasta paiku moodust, kus tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning tekst pressiti papüürusele või pärgamendile. Euroopas oli kõige esimeseks trükitud raamatuks Piibel, mis oli trükitud samal moel. Hiljem hakati trükima ka nt paberaha, mängukaarte. Trükikunsti leiutamie hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist ning trükitud raamatute kaudu kandusid inimestele kiiresti edasi uued ideed ja teadmised.
m.a. Rahva eneseusk tõusis. Iseloomulikud tunnused 2. Minose ja Mükeene kultuur Minose kultuur u. 2000 eKr Mükeene kultuur Kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose Kultuur sai nime tuntuma lossi Mükeene järgi. järgi. Tundmatu päritoluga. Kultuuri kandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kasutasid lineaarkirja A, mida ei osata lugeda. Mükeenlased kaustasid lineaarkirja B, mida osatakse tänapäeval lugeda. Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid Majanduskeskusteks olid lossid lossid. Lossid olid kindlustamata. (Tähtsaim loss Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest Knossos) kükloobilised müürid. Losside ümber puudusid linnad. Losside ümber puudusid linnad.
süsteemi taastatavust. Kui süsteemi töö katkeb ootamatult, süsteem hangub, tuleb ilma päevikuta süsteemi taastamiseks kasutada süsteemi kontrolltööriistu, aga päevikuga süsteemis toimub taastamine automaatselt. Windows NTFS ja enamus Linuxi failisüsteemidest on päevikuga, Ext2 ei ole. Kõik failisüsteemid koosnevad sarnaselt kaustadest ja alamkaustadest. Erinevate operatsioonisüsteemide failisüsteemide sarnasusele lisaks on neil ka õrnad erinevused. Windows eraldab kaustasid tagurpidi kaldkriipsuga ja ta failinimed ei ole tõstutundlikud samas Unixi-põhistel operatsioonisüsteemidel (ka. Linux) kasutatakse lihtsat kaldkriipsu ja failinimed tõstutundlikud. Võrgustamine Enamus operatsioonisüsteeme suudavad kasutada nüüd juba universaalset TCP/IP võrguprotokolli. See tähendab, et üks võib paista teise võrgus ja jagada oma ressursse. Paljud operatsioonisüsteemid toetavad ka ühte või enamat tootjapõhist võrguprotokolli nagu
süsteemi taastatavust. Kui süsteemi töö katkeb ootamatult, süsteem hangub, tuleb ilma päevikuta süsteemi taastamiseks kasutada süsteemi kontrolltööriistu, aga päevikuga süsteemis toimub taastamine automaatselt. Windows NTFS ja enamus Linuxi failisüsteemidest on päevikuga, Ext2 ei ole. Kõik failisüsteemid koosnevad sarnaselt kaustadest ja alamkaustadest. Erinevate operatsioonisüsteemide failisüsteemide sarnasusele lisaks on neil ka õrnad erinevused. Windows eraldab kaustasid tagurpidi kaldkriipsuga ja ta failinimed ei ole tõstutundlikud samas Unixi-põhistel operatsioonisüsteemidel (ka. Linux) kasutatakse lihtsat kaldkriipsu ja failinimed tõstutundlikud. Võrgustamine Enamus operatsioonisüsteeme suudavad kasutada nüüd juba universaalset TCP/IP võrguprotokolli. See tähendab, et üks võib paista teise võrgus ja jagada oma ressursse. Paljud operatsioonisüsteemid toetavad ka ühte või enamat tootjapõhist võrguprotokolli nagu
designed for use with Web-based applications rather than software that must be purchased and installed. - Linuxi distributsion, mida kasutatakse veebirakenduste jaoks. Asendab ostetavat ja installitavat tarkvara. Google Kubernetes – Kubernetes is Google's open source system for managing Linux containers across private, public and hybrid cloud environments. - Kõigile kättesaadav Google süsteem haldamaks Linuxi kaustasid privaatses-, avalikus- ja hübriidvõrgus. H Hardy Heron – Hardy Heron is the code name for version 8.04 of Ubuntu, the open source Debian-based Linux distribution. - Koodnimi Ubuntu 8.04 versioonile, mis on kõigile kättesaadav. See põhineb Debianil ja Linuxi distributsioonil. Host operating system (Host OS) – A host OS is the software installed on a computer that interacts with the underlying hardware and is usually used to describe an operating system
netstatiga kuulavaid ühendusi, TCP/IP kuulamine, portskännerit võib kasutada oma võrgu hindamiseks · Lisandunud on tundmatuid protsesse (ka maskeeruvaid!) - protsessid, mille kohta te ei tea, mis need on; protsess esineb teise nimega, et varjata tegelikku protsessi; · Lisandunud on tundmatuid kasutajaid · Failid on muutunud - sõltub kontekstist; viimase muutmise kellaajad, uued ajutised failid, lisandunud peidetud failid · Juurde on tulnud peidetud või setuid/setgid faile - peidetud kaustasid tasub jälgida · Logis on kahtlasi kirjeid või "auke" - augud tingitud logide kustutamisest · Mõni kasutaja teeb midagi ebatüüpilist - murrab paroole vms · Sisselogimiste ajad või kohad on kahtlased · Võrguliides on promiscuous reziimis - keegi võib peidetud programmiga võrku pealt kuulata · Pilt süsteemist pole kooskõlaline (pooleldi eksisteerivad protsessid, ...) - ühe tööriistaga paistab üks ja teisega teistsugune seis (nt Linuxis ps, pstree, top jms programmid;
korraga nähtav vaid üks aken või kaart. Bold – rõhutatud, jämedama joonega kirjutatud tetkst. Bold-kirjas on juhendis toodud käskude ja põhimuutujate nimed ning seda kasutatakse ka siis, kui on vaja midagi eriliselt rõhutada või millelegi tähelepanu juhtida. [ Browse ] – sõrmis vestlusaknal, millel klõpsamisega on võimalik sirvida valitud objektide nimistuid, kaustasid, omadusi või objektiliike omavahel. Üldine tähendus seega – sirvima. ByBlock – „ploki moodi” – toime põhimõtteliselt samasugune kui mõistel ByLayer. ByLayer – „kihi moodi” tähendab seda, et objekti mingi omadus on määratud selle kihi omadusega, kuhu objekt kuulub. Näiteks kui kihile on omistatud värvus RED (punane) ja jooneliigiks DASHED (kriipsjoon), ja kui siis
annaabi.ee 
