kes vabastas oma austajad taassündimisest. Oli loomade ja metsiku looduse valitseja ja oma nooltega eksimatult tabav kütt. Kehastas seksuaalsust ja sellest hoidumist. Oli ka tantsuisand. Kujutati tantsiva neljakäelisena ja vilepillipuhujana. Kangelaseepika Kõige kuulsamad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Sisaldavad suurel hulgal mütoloogiat ja usulisi tõekspidamisi. Arvatavasti loodi neid 500 eKr kuni 500 pKr. ,,Mahabharata" keskendub kahe suguvõsa, Kauravate ja Pandavate võitlusele ühiselt esivanemalt päritud riigi pärast. Kauravates kehastuvad kurjad deemonid ja Pandavates kehastuvad Heatahtlikud jumalad. Lahing toimub 18 päeva ja Pandavad võidavad oma vastased ja seejärel saavad maailma vaitsejateks. ,,Ramaja" on lugu kangelase Rama seiklustest ka kautsumustest, kes kehastab Krisnat. Rama läheb pagendusse koos oma naise Sitaga dzunglisse. Nendega juhtub seiklusi, kus lõpus Sita vajub maapõue ja Rama tõuseb jumalana taevasse.
Siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni selle põhjal loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad on hindudele ülimalt olulised teosed, mis edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi ning kuhu on koondatud suur osa nende mütoloogiliast. Mahabharata koosneb umbes 10000 värsireast. Eeposte kujunemine esmasest kirjapanekust lõpliku viimistlemiseni jääb arvatavasti ajavahemikku 500 eKr 500 pKr. ,,Mahabharata" keskendub kahe suguvõsa, Kauravate ja Pandavate verisele võitlusele ühistelt esivanematelt päritud riigi pärast Põhja.Indias. ,,Ramajana" on lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest. Budism Hinduismile lisaks arenes brahmanismist väljaõpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele. Silmapaistvamaks nende seas kujunes budism. Sellele pani VI ja V sajandi vahetusel aluse ksatria seisusest ja valitsejaperrekonnast pärit Gautama
Koosneb muinasindia jumalate pühendatud hümnidest.1028 hümni, 10 raamatut (mandalat), autoriteks on muistsed luuletajad ja targad, hinduism käsitleb seda kui ilmutuslikku teksti. Atharvaveda kogum hümnidest ja loitsudest, mis moodustab vana püha kirjade kogumi, mida me teame kui veedasid. Mahbhrata india eepos, autoriks Vyasa, 180 000 värsirida, pärineb 400 e.m.a, palju kõrvallugusid (müüdid, filosoofilised tekstid) Sisu: sõjad kauravate ja pandavate vahel. Rmyana vanim india eepiline poeem (eepos), autor Valmiki (tegelikult pole ühegi autori looming), pärineb umbes 300 a e.m.a , sisu: prints Roma lugu, ramayana on väga populaarne ka teatrites. Kathakali teatris, jaava varjuteatris. Bhagavadgt sanskriti keeles ,,bhagavati laul", magabarata 6 raamatu osa, valmistatud umbes 4-3 saj. e.m.a, Sisu: pandavate pealiku Ardzuna ja tema sõjavankrijuhi jumal Khrisna vahelised vestlused:
Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr 500 pKr. Mahabharata 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias. Ramajana lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest. Budism: Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele. Gautama (valitsejaperekonnast pärit ja ksatria seisusest tüüp) ütles jumalike ilmutuste ajel lahti seisukohasest elust, andus askeesile ja meditatsioonile. Pärast 6-aastast püüdlust sai
Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr 500 pKr. Mahabharata 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias. Ramajana lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest. Budism: Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele. Gautama (valitsejaperekonnast pärit ja ksatria seisusest tüüp) ütles jumalike ilmutuste ajel lahti seisukohasest elust, andus askeesile ja meditatsioonile
8 sajandil eKr tekkisid aarialastel esimesed riigid (Kuru, Pantshala jt). Alul üsna väikesed riigikesed, mille eesotsas seisid radzhad (vürstid). Vaatamata poliitilisele killustatusele ühendas aarialasi kultuur, mis põhines ühtsel religioonil (brahmanism, hiljem hinduism) ja ühisel kõrgkeelel sanskritil. 6 saj tekkisid budism ja dzhainism. Arvestatav allikas India ajaloo kohta on hiigelpikk eepos Mahabharata, mis kirjeldab kahe Bharata hõimu suguvõsa Pandavate ja Kauravate vahelist võitlus; eepose ühe osa moodustab filosoofilis-religioosne Bhagavadgita. 6 sajandil eKr hõivas Induse oru Pärsia Ahhemeniidide riik. Gangese orus kujunes tugevaimaks riigiks Magadha, pealinn Paliputra. 327 eKr Indiasse tunginud Aleksander suutis hõivata vaid Punjabi. 9 322 eKr tuli Magadhas võimule Tshandragupta Maurja, kes pani Kautilya (peateos
annaabi.ee 
