arengul. Enam ei olnud vahetuskauplemist, vaid asju sai osta raha eest. 18. sajandi lõpul tegutses Tallinnas üle 200 käsitöömeistri. Siinsesse majandusellu tuli üha rohkem kapitalistlikke jooni. Käsitööliste kauplemispiirangud kaotati ja tuli vaba konkurents, mis soodustas käsitööliste müümise ja teenimise võimalusi. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus seega juhtima hakkasid suurettevõtted. Oluliseks kauplemiskohaks kujunesid laadad. Neist suurima oli Tartus peetav saksa laat, kus osales ka kaupmehi mujalt maadest. See andis võimaluse kaupmeestel oma toodangut väljas poole Eestit müüa ja selle pealt ka suurt raha teenida. Talurahvaseadustega kaotati ajapikku ka pärisorjus, mis vabastas talupojad. Seaduse põhiselt ei tohtinud talumaad mõisamaaks muuta vaid mõisnik või seda rentida või müüa. 1849.aastal tulnud raharent andiski talupoegadele
Pernau, Hapsal, Wei..enstein, Weseuberg, Narwa. Juurde tulid: Aresnburg 1563, Walk 1584 *Kaugkaubandus:*välja veeti:teravilja, liha ja kanepit, laevaehitusmaterjal. *sisse:soola, metalli, heeringaid, tubakat, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu *sisekaubandus-püsisid keskajast pärit kaubanduspõhimõtted. Vilja ostmine väljaspool linna keelatud. Talupojad müüsid linnas kaupa sõbrakaubanduse põhimõttel.Oluliseks kauplemiskohaks laat. Põhja-E vahetuskaubandus Soomlastega. Kagu-E levis salaviina põletamine->Venemaale !*salakaubandus- !*Käsitöö ja tööndus-Tsunftid, manufaktuurid Vaimuelu 17-18saj vastureformatsioon Poola ajal *jesuiitide tegevus-Poola ajal 1583jõudsid Tartusse, rajasid sinna Gümnaasiumi, tõlkide seminari *luteri kirik Rootsi ajal-jäi eestlastele võõraks, pastorite põhiül võitlus väärusuga *Hermann Samson-kindralsuperindent, seati rootsi ajal vaimulikkonna etteotsa
sõjaretkedel Euroopas. Umbes sellest ajast on pärit ka esimene Itaalia tippvein, aastakäiguga 121 e.m.a. Falernumist. Seda veini valmistatakse ka tänapäeval. Veinitööstus rajati keiser Augustuse valitsusajal (27 e.m.a. - 14 m.a.j.). Selle aja veinid olid enamasti valged veinid, magusa karamellitooniga ja põletatud madeirastiiliga. Rooma oli veinikaubanduse keskuseks ja Pompeji oli teiseks suuremaks kauplemiskohaks. Pompeji varemetest on leitud ligikaudu 200. hästivarustatud veinibaari säilmed, millest ühe seinal oli alles isegi hinnakiri. Rooma riigi langemisega vähenesid ka veini pikemaajalise säilitamise oskused. Keskajal ei kasutatud enam korki nõu sulgemisel ja amforad asendati puust vaatidega. Vaate ei täidetud aga korralikult, see muutus sageli veiniäädikaks ja seda oldi sunnitud kiiresti ära tarbima. Veinivalmistamise kunsti arendasid keskajal kloostrimungad, kes
m.a o Asustus muutus hõredamaks, vähe infot perioodi kohta, juhuleiud • Rooma rauaaeg 0-500 m.a.j o Üleminek põlispõllundusele, keld maaomandus (maalapid üksteise kõrval) o Virumaa – tuumikala, asustati sealt Soomet ja Kesk-Eestit o Reheelamud vilja kuivatamiseks (eestis ja lätis) o Hajaasustus säilis, kindlused hüljati (pronksiäri polnud tulus, äritseti viljaga) o Kaubandus – Visla jõe suue kauplemiskohaks Roomlastega ▪ Kaubeldi – karusnahad, toornahk, merevaik, vili o Karjakasvatus, kalandus ja jahipidamine kõrvalised tegevused, viljakasvatus põhiline Rauda hakati tootma 2000 e.m.a. Eestis oli sepp võrdväärne nõiaga (müstiline valmistaja). Rahvaste rännu aeg 5-6.sajand Ilmuvad kindlused – Kagu-Eesti ja rannik Peiteaarded – geograafiliselt eristatud kohad (matusepaigad)
tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950. aastate alguseni. Raekoja plats Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. Keskajal ehitati siia linnavõimu keskus - raekoda. Praegune hoone on samal kohal juba kolmas. Tartu raekoja kavandas toonane linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi raekojale 1782 ja ehkki raekoja pidulik avamine toimus 1786, kestsid viimistlustööd kuni 1789. aastani. Tartu raekoda on ehitatud ajal, mil Põhjamaadesse, sealhulgas ka Eestimaale hakkas
Maakaubandus Kauplemine ühe kubermangu piires. Talupoegadele oluline nn sõbrakaubandus – talupoeg suhtles linnas kindla kaupmehega, kellele viis oma kraami ja ostis temalt omale vajaoleva kraami, nii oli võimalik ka võlgu saada. Põhikaubad, mida talup ostis olid sool, raud ja tubakas. Maakaubanduses olid ranged reeglid, mis seda normeerisid. Asehaldusajal maakaubanduse reegleid oluliselt lihtsustati. Oluliseks kauplemiskohaks olid linnad, samuti ka laadad, suurim laat Tartu laat. Käsitöö ja tööndus Maapiirkondades peeti eraldi käsitöölisi, tsunftikorra nõue hakkas aja jooksul lagunema. Käsitöölised lihtsalt registreerti linnavalitsuses, tsunftinõuded kaotati. Pärast asehalduskorra kaotamist taastati ka tsunftide tegevus, aga tsunftivälist käsitööd enam pidurdada ei olnud võimalik. Maapiirkondades iseloomulikud manufaktuurid, linnades ei olnud nad vastuvõetavad, kuna pakkusid käsitöölistele
annaabi.ee 
