toiduks valmistamist eemaldada. Kaunad murduvad kergelt rõõmsa naksatusega, millest ka ingliskeelne väljend snap beans ehk naksoad. Eriti tore on aga see, et külmutatud noori rohelisi oakaunu saab nüüd osta igast poest aastaringselt ning soodsa hinnaga. Kollased oad ehk vahaoad on roheliste suguvennad ega pole omadustelt sugugi kehvemad, kuid on vähem populaarsed. Põhjuseks on arvatavasti nende värvus, mis võib meie alateadvuses vihjata üliküpsusele; see aga pole koos kauntega söödavate ubade puhul kaugeltki soovitav staadium. Roheliste ubade ostmisel valige erksa värvusega karged kaunad, millel pole tumedaid plekke või muid vigastusi. Säilitage kaunu plastkotti pakitult külmkapi köögiviljasahtlis kuni 5 päeva. Valmistamisel ärge keetke oakaunu liiga pehmeks, vaid ainult blansheerige ehk ehmatage neid keeva veega. Külmutatud oad sobivad keevas vees ülessulanult väga hästi peaaegu kõikidesse moekatesse
3.6 Hooldamine, umbrohutõrje Hooldamine seisneb reavahede harimises mulla kobestamiseks ja mehaaniliseks umbrohutõrjeks. Keemiliseks umbrohutõrjeks soovitatakse sojaoa kasvatamisel kasutada järgmisi herbitsiide: Stomp, Treflan-R ja Ronstar. 3.7 Koristamine Sojauba on bioloogiliselt küps, kui vars ja taim on kollased ja lehed on kollased või varisenud. Sel ajal on kõige suurem õli ja toorproteiini sisaldus seemnetes. Seemnete niiskus on 45-55%. Kauntega taim, millelt on lehed varisenud, jääb püsti seisma ning võib koristada kombainiga. Pärast koristamist saak kuivatatakse ja puhastatakse. Roheliste lehtedega taimed ei talu hästi sügisesi öökülmi. Kui suuremate öökülmade saabumise ajaks ei ole soja veel küps, siis tuleks ta üles võtta ja asetada rõukudesse järelvalmima. 4. Sojaoa haigused 4.1 Sojaoa-pruunmädanik See on bakterhaigus, mis areneb sooja ja niiske ilmaga, levib kiiresti just vihmaperioodidel
Eestlaste rahvustoit. On samuti üsna vormirohke liik, leidub madalamaid ja kõrgemaid sorte, suuremaid ja väiksemaid ube, värvilt mitut tooni pruunid. Õied valged, enamasti hästi lõhnavad, vars tugev, tahkudega. Saak valmib altpoolt alates, seega koristamine pisut tüütu, kuid pikeneb värskete kaunte kasutamise aeg. Valminud kaun muutub mustaks. Toored, rohelised oad on kergelt mürgised, võivad põhjustada kõhulahtisust. Tooreid ube keedetakse koos kauntega soolvees, (kuumtöötlemisel mürgised ained lagunevad) saadakse traditsiooniline õllelisand. Keeduvesi visatakse minema. Valminud pruunides ubades mürgiseid aineid ei ole. Põlduba sisaldab kuivatatult: 30% valku, 50- 55% süsivesikuid, 1% rasva, 3-3,6% mineraalaineid. 58 Kasutatakse suppideks ja vastlapäeval traditsioonilise toiduna. Keedetud ja läbi masina aetud põldoad on head kotlettideks, koos lihaga või ilma. Lühendamaks keetmisaega on soov leotada,
peale tõsteti. [] Muud taimsed toidud Laialdaselt levinud läätsed jäid 19. sajandi jooksul seoses kartuli- ja aedviljakasvatuse arenguga kiiresti välja. Oa- ja hernetoitu (tavaliselt koos tanguga) söödi kindlatel tähtpäevadel: vastla-, mardi-, kadri-, tõnisepäeval, jõulude ajal ja pulmade lõpetuseks. Lõuna eestis tehti neist ka putrusid ja käkke. Sügisel koristamise ajal keedeti oad koos kauntega, talvel tarvitati kuivatatud ube. [] Juurviljadest kasvatati ühistes kapsaaedades ja taluaedades naereid, kaalikaid ja kapsaid. Sageli küpsetati neid tuhas ja söödi kohe kuumalt või hiljem külmalt kastmega. Naeri- ja kaalikatükke lisati ka supile. Värsket kapsast nimetamisväärselt ei söödud. Kapsaid säilitati hapendatult. Neid haude- ehk sültkapsaid keedeti supiks või söödi toorelt. Hapukapsastest keedeti igal pool tavaliselt tangulisandiga suppi
põhjapiiril. Põllumeeste hulgas põlatud liik, etendades teraviljade roosteseene vahe-peremeestaime rolli. Kasvab meil metsaservades päikeseküllastel kasvukohtadel, üksikute põõsastena jäätmaadel, põllupeenardel jne. eelistades lubjarikkaid muldi. Mõisaaedades kasvatati harilikku kukerpuud tavaliselt heki- ja viljapõõsana, ning keedeti selle marjadest kõrge C vitamiini sisaldusega keedist ning mahla. Kaukaasias valmistatakse kukerpuu marjadest koos punase pipra kauntega head kastet saslõki juurde. Kukerpuu marjadest aurutatud mahla kasutati varem äädika aseainena. Kukerpuu noortest, hapudest lehtedest valmistati suppe ja salateid. Põõsaste võrsete ja eriti juurte koort kasutati kollase värvi saamiseks (NB! koor mürgine), millega värviti villa, nahka ja paberit . Pea kõik taimeosad sisaldavad mitmeid alkaloide, neist kõige enam berberiini, mida leidub värsketes taimeosades 0,1...1,3 %
Suurima ristlõike läbimõõt vähemalt 12 cm. 5.10. Kaunviljad Kaunviljad sisaldavad võrreldes teiste köögiviljadega rohkem valku kuni 6%. Aedhernes sisaldab keskmiselt 6% nii valku, suhkruid kui ka tärklist (noor roheline vili), mineraalainetest kaaliumi, fosforit, kaltsiumi ja rauda, C-vitamiini 20...35 mg 100g kohta, teisi vitamiine ja letsitiini. Jaguneb suhkru- ja poetisherneks. Esimesed ei sisalda kauna siseküljel pärgamentset kilet ja süüakse koos kauntega. Kvaliteedilt kuulub suhkruhernes 1. klassi, poetisherned jagunevad 1. ja 2. klassi. Aeduba ehk türgi uba on toiteväärtuselt lähedane aedhernele. Kauna värvus on roheline või kollane ning seemne värvus valge või pruun. Liigitatakse: peened oad (fine beans) pärgamentse sisekileta, liigitatakse omakorda eriti peened (kauna läbimõõt kuni 6 mm), peened (6...8 mm) ja keskmised (üle 8 mm) ning muud oad. 24
looduslikult või hakanud naturaliseeruma mõisaaedadest loodusesse lindude kaasabil. Mõisaaedades kasvatati harilikku kukerpuud tavaliselt heki- ja viljapõõsana, ning keedeti selle marjadest kõrge C vitamiini sisaldusega keedist ning mahla. I. Mitsurinil on aretatud hariliku k. seemneteta sort, milline kõlbab selleks otstarbeks kõige paremini. Kaukaasias valmistatakse kukerpuu marjadest koos punase pipra kauntega head kastet saslõki juurde. Kukerpuu marjadest aurutatud mahla kasutati varem äädika aseainena. Kukerpuu noortest, hapudest lehtedest valmistati suppe ja salateid. Põõsaste võrsete ja eriti juurte koort kasutati kollase värvi saamiseks (NB! koor mürgine), millega värviti villa, nahka ja paberit . Pea kõik taimeosad sisaldavad mitmeid alkaloide, neist kõige enam berberiini, mida leidub värsketes taimeosades 0,1...1,3 %. Berberiinil on verejooksu peatav, vererõhku alandav ning
annaabi.ee 
