VIIES STSEEN Neiud tõestavad veelkord oma lollust. Räägivad Gorgibusi taga, et kui ebaintelligentne ta on. Milline vaimupimedus jne. KUUES STSEEN Marotto teatab, et üks poiss palub luba neiudele külla tulla. Madelonile ei meeldi, kuidas teener temaga räägib. Naisele on see talumatu, et teener ei suuda rääkida nagu mingi õukondlane. Poiss kes külla tuleb nimetab, end markii de Maskariiks. Neiud on ähmi täis, paluvad teenril kaunitaride nõuandjat ( = peegel) tuua. Teener on täiesti nõutu. SEITSMES STSEEN Mascarille, kaks meest kandetooliga Mehed kannavad markii porist läbi, markii enda pideva sõimu saatel. Kuk mehed raha küsivad, annab Mascarille kandjale kõrvakiilu, tema n.-ö. häbematuse eest. Kui mees ühe kandepuu haarab, muutub Mascarille jutt ning viskab neile paar kopikat. Ütleb, et talle õigel ajal järgi tullakse, kuna peab jõudma tagasi Louvre´i kuninga magamamineku tseremooniaks. KAHEKSAS STSEEN
(1733- 1795). Tema järgijaist maalis Mori Sosen (1747- 1821) peamiselt hirvi ja ahve ning Ganku (1745- 1806) tiigreid. Tokugawa ajastule andis ilme põhiliselt ukiyo-e koolkond, mis algselt viljeles ühevärvilist ja koloreeritud puugravüüri (Hashikawa Moronobu, Okumura Masanobu). 18. sajandi keskpaigaks olid tehnilised vahendid sedavõrd täiustunud, et hakati tegema värvilist gravüüri. Suzuki Harunobu, Torii Kiyonaga (1752- 1815), Kitagawa Utamaro (1753- 1806) jmt. Lõid peamiselt kaunitaride portreegravüüre, Katsukawa Shunsho (1726- 1792), Toshusai Sharaku (18. saj II pool) ja Toyokuni (1769- 1825) näitljejate gravüürportreid; Katsushika Hokusai ja Ando Hiroshige kujutasid maastikku. Euroopa kunsti mõju hakkas Jaapanisse imbuma 17. sajandil, kui Yamada Emosaki õppis hollandlaste faktoorias maalima õlivärvidega. 18. sajandil tegi euroopa ehk Hollandi stiilis pilte Shiba Kokan. Meiji ajastul püüti seda stiili matkida. Tokugawa ajal luuakse kunstiliselt
tema verest kasvas välja hüatsint. Hüatsint oli kreeklastel tõenäoliselt mure, kurbuse ja surma lilleks ja legend Hyakinthose hukkumisest oli lihtsalt vastukajaks rahva uskmustele. Teisest küljest on ka teada, et mõnikord oli ta rõõmu väljendajaks noored kreeklannad kandsid hüatsindiõisi peas oma sõbrannade pulmapäeval. Olles pärit Väike-Aasiast, oli hüatsint armastatud ka idarahvaste juures, eriti Pärsias. Sealsed poeedid on kaunitaride juuksekiharaid võrrelnud hüatsindi õielehtega krussidega. Millal hüatsint Euroopasse jõudis pole täpselt teada, kuid kõigepealt toodi ta Türgi maale ja türgi naised olid lillest sedavõrd vaimustatud, et seda hakati kasvatama kõikides haaremiaedades. Isegi sultani enda seralis rajati aiake, kus peale hüatsindi ei tohtinud ühtki teist lille kasvatada. Sultan veetis hüatsindiaias kõik vabad tunnid, imetledes lillede ilu ja
· ECO, U. Ilu ajalugu, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006 Veebiviited · Iluguru ajalooBlog, 2009. 1980-1990 mood ja soengud. [Online]Kättesaadav:http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1980- 1990-mood-ja-soengud/[14.10.2011]. · Jannes Vintage, 2009. FashionIcons. [Online] Kättesaadav:http://www.jannesvintage.com/acatalog/fashion- icons.html[13.10.2011]. · Naisteleht, 2006. Muinas-Egiptuse kaunitaride iluretseptid. [Online] Kättesaadav:http://www.naisteleht.ee/node/1349[14.10.2011].
(1733- 1795). Tema järgijaist maalis Mori Sosen (1747- 1821) peamiselt hirvi ja ahve ning Ganku (1745- 1806) tiigreid. Tokugawa ajastule andis ilme põhiliselt ukiyo-e koolkond, mis algselt viljeles ühevärvilist ja koloreeritud puugravüüri (Hashikawa Moronobu, Okumura Masanobu). 18. sajandi keskpaigaks olid tehnilised vahendid sedavõrd täiustunud, et hakati tegema värvilist gravüüri. Suzuki Harunobu, Torii Kiyonaga (1752- 1815), Kitagawa Utamaro (1753- 1806) jmt. Lõid peamiselt kaunitaride portreegravüüre, Katsukawa Shunsho (1726- 1792), Toshusai Sharaku (18. saj II pool) ja Toyokuni (1769- 1825) näitljejate gravüürportreid; Katsushika Hokusai ja Ando Hiroshige kujutasid maastikku. Euroopa kunsti mõju hakkas Jaapanisse imbuma 17. sajandil, kui Yamada Emosaki õppis hollandlaste faktoorias maalima õlivärvidega. 18. sajandil tegi euroopa ehk Hollandi stiilis pilte Shiba Kokan. Meiji ajastul püüti seda stiili matkida. Tokugawa ajal luuakse
Arhipov töötas välja meeldiva roosaka värvusega uraalimetalli (75 %Pt, 25 %Cu), mis on ilusam puhtast plaatinast. See sulam on hästi poleeritav ning leidis kasutamist galanteriiesemete valmistamisel. Sulatades plaatinat rauaga, sai Arhipov suure kõvadusega terase, millega võis lõigata klaasi. Sellest kirjutati:"...kriimustas klaasi ja lõikas rauda nagu tina." Sulamist soovitati toota habemenuge. Praegu teatakse, et plaatinal on palju isotoope. Kaunitaride sõrmedes sirav plaatina koosneb 5 stabiilsest (192Pt, 194Pt, 195Pt, 196Pt, 198Pt) ja ühest radioaktiivsest isotoobist (190Pt). Viimase poolestusaeg on 6,9 x 1011 aastat ja tema osa plaatina üldmassis on väike (0,0127 %). Kõige enam leidub plaatinat, mille massiarvud on 195 (33,8 %), 194 (32,9 %) ja 196 (25,2 %). Teadlased on loonud ka 20 plaatina kunstlikku isotoopi. Neist enimkasutatavad isotoobid 197 (poolestusaeg 17,4 tundi) ja 199 (poolestusaeg 31 minutit).
annaabi.ee 
