riputatud seintele. Näitusel on näha erinevaid Eesti rahvariideid erinevatest kihelkondadest. Seintel rippusid vaibad ja muud käsitöö esemed. Püsinäitusel on rõhk pandud talurahvale. Leidus ka esemeid, kuidas elasid kunangised nö Eesti aadlikud. Välja olid toodud erinevad mööbliesemed ja seina peal võis näha pilte sellest ajast. Ajutisteks näitusteks olid „Pronksspiraalidest vaselisteni“ ja „Traditsioon ? Inspiratsioon“. Esimene näitus räägib selle erilise kaunistusviisi püsimist ja arengut läbi aastasadade. Tutvustati tava kaunistada rõivaid väikestest traadist keeratud spiraaltorukestest mustritega. Välja oli pandud näiteid varasematest arheoloogilistest leidudest kuni etnograafiliste kaunistusteni. Teine näitus oli pühendatud Eesti väärtustele. Eksponeeritud on kunstniku joonistused, ehted, ehteseeriad ja moekollektsioonidele disainitud ehtelooming, mis on sündinud seoses meie ajalooga.
esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Matmiskombed: sängiti asula territooriumile,elamu põranda alla. NEOLIITIKUM e NOOREM KIVIAEG Kammkeraamika kultuur ( 4000eKr ) Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks. Töö- ja tarberiistad: nooleotsad, talvad, kivikirved. Kasutati moondekivimit ja tulekivi. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu pinna. Tegeleti endistviisi kalastamise, küttimisega, korilus ja natukene ka maa harimisega. Piirkonnad: ümber Läänemere , Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni välja. Selle kultuuri asukaid peetakse üheks komponendiks eestlaste kujunemisloos. Matmiskombed:
Kammivajutised paiknevad üldiselt ühe reana õlal, kaelal või serval. Eelrooma rauaaegseid nöörornamendiga savinõusid on leitud Lääne- ja Loode-Eestist. Erinevalt kiviaegsest nöörkeraamikast kaunistati neid nõusid tavaliselt siksakilise nöörvajutusega. Savi sisse segati paepuru, mis põletamisel välja pudenedes jättis nõule urbse pinna. 8 Kammornamendiga savinõusid on Eestist leitud vähem ja üldiselt ei peeta sellist kaunistusviisi Eesti rauaajale omaseks. Eeskujud on ilmselt pärit Läänemere kagurannikult. Üks Eestist leitud pott ongi ilmselt Ida-Preisimaalt sisse toodud. Kagu-Eestis ja mujalgi, kus nöör- ja kammornamendiga nõud levinud ei olnud, kasutati edasi juba pronksiajast tuntud nõupinna riipimist ja tekstiilvajutusega katmist. Joonis 5. Savinõu Kokkuvõte 9
· NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr.) 1. Iseloomusta kammkeraamika kultuuri ja venekirveste kultuuri (millal alguse sai, tööriistad, tegevusalad, asukate päritolu ja nende osa eestlaste etnogeenis) Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks. Töö- ja tarberiistade valmistamisoskused olid neil varasemaga võrreldes palju barenenud. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu pinna. Tegeleti endistviisi kalastamise ja küttimisega. Kammkeraamika kultuuri 2 muisteid kohtab kõigis Läänemere idaranniku maades. Selle kultuuri asukaid peetakse üheks komponendiks eestlaste kujunemisloos.
pärit merevaigust valmistatud ripatsid. Ripatsid kujutasid loomi. Merevaigu kasutamine viitab kaubandusele lõunapoolsete aladega, kust kardetavasti tulid ka nisu ning odra seemned. Kiviesemeid hakati lihvima. Matused paiknesid asulaterritooriumil, tegemist oli maasse kaevatud haudadega, laipmatustega. Laip oli selili, kuid talle oli tehtud okstest ase ning peaalla pandi puuront. Nöörkeraamika algab 3000 eKr. Savinõud tehti lameda põhjaga, nimi nöörkeraamika tuleneb kaunistusviisi järgi (peale vajutati nööriga jälg). Varasemas kirjanduses nimetati seda venekirveste kultuuriks. Asustus kaugeneb veekogudest. Inimesed hakkasid elama üksiktaludes (üksiktalude järgi on maapinnalt raskem arheoloogilisi avastusi teha, seega not much info). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus ja põlluharimine. Siiski tegeldi edasi ka küttimise, koriluse ja kalandusega. Hauad paiknevad asutusest eemal, maasse kaevatud laipmatused. Laip on hauas külili konksus põlvedega
päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos. · NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr.) Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks. Töö- ja tarberiistade valmistamisoskused olid neil varasemaga võrreldes palju barenenud. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu pinna. Tegeleti endistviisi kalastamise ja küttimisega. Kammkeraamika kultuuri muisteid kohtab kõigis Läänemere idaranniku maades. Selle kultuuri asukaid peetakse üheks komponendiks eestlaste kujunemisloos.
annaabi.ee 
