peale. Bova lõi käed mehe kõrri. Ta võttis raha ja tormas minema. Ahv magas edasi. - ta jooksis vorstiputka poole, kuid see oli õhtuks juba kinni. Ta jõudis sadamasse, sealt ta leidis vorsti, mille kallale ta kohe asus. Kaupmees määris Bovale pähe ka riideid. Ta liikus sealt edasi ja jõudis valgustatud linnajakku. Ta näitas, mida ta soovib süüa. Selle peale tellis ta ka õlut ja viina. Linn tundus nüüd talle palju kaunimana. Ta jagas inimestele raha, seda keelamata. Ta ei tundnud raha väärtust. Nüüd hakkas ta kõigile raha jagama. See tegi talle ainult lõbu. Ta käis baarides ja jõi. Ta tegi baaris mitmetele inimestele välja. Nad otsustasid minna sõitma ja asusid sõidukitesse. See pakkus Bovale lõbu. Ta kukkus vankrist välja, ka see oli tema jaoks naljakas. Ta jõudis majani, kus ees seisid kuldtressides mehed, majal oli postide otsas roosad valguspallid. -ta istus toolile. Seina kaunistasid kunstpuud
inimese sihikindlus, hoolsus, sest viimane avaldub tegevuse mitte välimuse kaudu. (Reis & Sprecher, 2009 lk 686). Tavaelus me ei kalkuleeri ja planeeri ette, et endast paremat esmamuljet jätta, seevastu mõnes kohas püüame ülimalt püüdlikult endast head esmamuljet jätta, eriti siis, kui arvame, et sellest võib meile kasu tõusta. Näiteks tööintervjuul, esimesel kohtumisel neiuga, siis püüame end sageli nii sisemiselt kui ka välimiselt paremana, kaunimana, nutikamana näidata. Kuna me ei saa tutvuda kõikidega, siis liigitame inimesed nendeks, kellega tasuv või sobib tutvuda ja nendeks, kellega ei tasu tegemist teha, kellest on vaja kohe mööduda. Sageli huvitume me inimesest tema välimuse alusel, sest muud võimalust alguses sageli polegi. Ära kunagi otsusta raamatu üle selle kaante järgi, tavatses öelda mu sõber. Minu meelest on selles tõetera sees. Nii nagu raamatukaaned ei näita seda, kui sisuka teosega on tegu,
kõiketeadjad (varjas jumalate juurest varastatud kuju, varastas ise pidulauast süüa ja lõpuks tappis oma poja ning tahtis ta liha jumalatele sööta, et nende üle naerda) 4. Jumalad teadsid kõik see aeg ta tegudest, kuid ootasid, et kuningas hakkaks eelistama tõde valele. 5. Poja tapmine oli viimane piisk, Zeus paiskas ta Tatarosesse ja mõistis ta igavest piina tundma (vesi lähedal, juua ei saa, söök lähedal, süüa ei saa) 6. Tantalose poeg Pelopsi äratasid jumalad kaunimana kui ta varem oli ellu. (Abaluu tükk asendati elevandiluutükikesega, hiljem oli kõikidel selle suguvõsa liikmetel valge laik abaluul).
(Cotterell, 2001, lk 183) 1.4 Ragnarok Germaani jumalate hukatuse päev. Pärast kohutavat kolmeaastast talve pidid jumalad ja härmahiiudvõitlema otsustavas lahingus. Odini ja jumalate poolel võitlesid surnud sangarid (kes juba varem elasid Valhallas). Tulejumal Loki ja härmahiidude poolel aga võitlesid vääritud surnud (Hel-ist ehk surmamaalt), Fenrir (hunt) ja Loki laps meremadu Jörmungandur. Odinil oli teadmine , et maailm ei lõpe Ragnarokiga, peale võitlust pidi Roheliseja kaunimana veest tõusma uus maailm. Enne lahingut olid kaks inimest Lif ja Lifthamir end Yggdrasilli okste vahele peitu pugenud kaks inimest kes ainsana ellu jäädel alustavad uut elu uues maailmas.(Cotterell, 2001, lk 218) -5- 1.5Yggdrasil Suur saarepuu Yggdrasil oli sümbüülne sammas mille ümber kogu Põhjala maailm keeres. Saarepuu kasvas Asgardi keskel, ühendades kõiki maailmu omavahel. Puul oli kolm peajuurt. Üks ulatus
vilja. Sellest ei sünni mõtteid; mu tegusid see vaevalt muudab. Sõbra saavutuste üle pean ma tundma sama suurt uhkust kui enda omade üle ja osadust tema voorustes. Kui teda kiidetakse, tunnen ma samasugust soojust kui armastaja, kes kuuleb ülistatavat oma kihlatud pruuti. Me ülehindame oma sõbra südametunnistust. Tema headus tundub parem kui me enda headus, ta loomus näib peenem, ta kiusatused kergemad. Kujutlusvõime esitab kaunimana kõike talle kuuluvat ta nime, kehakuju, rõivastust, raamatuid ja instrumente. Meie oma mõtted kõlavad tema suust uute ja suurematena. Ometi ei puudu südame süstolil ja diastolil oma analoogia armastuse tõusudes ja mõõnades. Nagu hinge surematus, nii on sõpruski liiga hea, et olla tõsi. Oma neidu silmitsev armunu tajub hämaralt, et neiu pole päriselt see, mida ta jumaldab; ja ka sõpruse kuldsel tunnil üllatavad meid kahtluse ja umbusu varjud
Keskmes on radikaalne ebavõrdsus. Võimalus on vaadata orjust kehalisuse kaudu. On kehaga seotud probleemide ring. Ka sotsiaalmajanduslikus kontekstis saame rääkida, et keha läheb mõisale korda. Mõisnikul on küsimus, kuidas keha töökorras hoida võimalikult väikese kuluga? Mõisamajanduse süsteemis on keha seotud majandusmasina käigushoidmisega. Kehalisus tuleb eelkõige ette karistamisel. Orjuse probleemi on käsitletud õilsama ja kaunimana, kui see on. Nt vaim peab tugev olema, siis peab keha kauem vastu. Selle valguses vaadeldakse USA lõunaosariikides toimunud mustanahaliste ekspluateerimist. Klassikalised orjuse narratiivid on sellele üles ehitatud, nt „Onu Tomi onnike”. Romantismiajastu kirjandusest pole leida palju orjuseteemalisi tekste – tsensuur. On tekstide korpus, mida lugedes saame sellest teada: rahvaluuletekstid 19.saj II poolest. Sealt on pärit
annaabi.ee 
