Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli siin väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. Kuigi käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil esines Tallinnas ligi 60 mitmesugust käsitööala), rahuldasid need eelkõige kohaliku elanikkonna vajadusi igapäevaste, lihtsamate tarbeesemete ja toiduainete järele või teenindasid kaugkaubandust. Hansakaubanduse keskne asend scletaln rtäiteks transpordiga seotud erialade rohkust suuremates linnades. Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nörgemalt esindatud, sest tänu Liivimaa asendile ida-läänesuunalise transiitkaubanduse võrgus jõudis siia hulgaliselt kvaliteetseid importkaupu. Kaubandus Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus
kanda, kuna kippusid liialt suured olema. Muidugi ei olnud välistatud nende lihtne kopeerimine. Kõige targem oli jääda väärimetallide juurde, sest need olid igal pool hinnas, ei riknenud ning sai hõlpsalt transportida ja vajadusel kaalu järgi tükeldada. Lisaks säilisid need paremini kui näiteks nahk. Metallitüki õige kaalu garantiiks valmistati sellele oma sümbol, mida siis saaame kutsuda müntideks. Võlakirjad võeti kasutusele esmasena, kuna oli lihtsam teostada kaugkaubandust. Et kindlustada reisidel röövimise vastu, kandsid kaupmehed kaasas selliseid võlakirju, kuhu märgiti võlgnik ja laenaja, kindlaksmääratud maksekuupäev ning tasutava kulla või hõbeda kogus. Hiinlased võtsid paberraha kasutusele ligi aastal 800, mis püsis ringluses pikalt. Paberrahal puudus tarbeväärtus, ehk niiöelda dekreet raha (raha ilma tegeliku väärtuseta), kuna see oli siiski ainult tükk paberit. Nagu tänapäeval populaarne on sularaha, sai paberraha eelistatud
Millised piirkonnad olid 2 aastatuhande algul kõige edukamad? V:Lübeck ja...................................................................... Kui kaua kestis hansakoge reis Tallinast Lissaboni? V: u. 36 päeva. Miks oli võimalus Eestil keskaegses kaubanduses tähtsat rolli möngida? V: Eestist saadi soola ja Eesri asus geograafiliselt soodsal kohal. HANSA LIIT-Läänemer ääres tegutsevate saksa kaupmeeeste vennaskond TSUNFT-käsitööliste ühing HANSAKAUBANDUS- Kaugkaubandust olis raske üksi teha seega tehtigi HANSAKAUBANDUS ehk kambakesi korrladati see ära GILD-suurem organisatsioon mis koosnes tsunftidest Miks õhutas paavst kristlasi rikkuma üht 10 seadusest, mis kkelas tappa? V:Paavst tahtis tagasi saada Jeesus Kristuse haua. Millistel kaalutlustel vastas paavst Urbanus II Bütsantsi keisri Alexios I abipalvele? V: Mille poolest erinesid kaks 1096 a. Lääne-Euroopast lähtunud ristisõdijate väge? V:
· Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust. c. Tähtsamad kaubateed: · Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. · Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule.
XIII saj. lõpul 70 milj. Linnade teke ja kaubanduse areng. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade mõju ühiskonnale: Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust. Tähtsamad kaubateed: Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. Allutas Saksa feodaalid oma võimule. Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega.
XIII saj. lõpul 70 milj. Linnade teke ja kaubanduse areng. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade mõju ühiskonnale: Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust. Tähtsamad kaubateed: Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. Allutas Saksa feodaalid oma võimule. Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega.
XIII saj. lõpul 70 milj. Linnade teke ja kaubanduse areng. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade mõju ühiskonnale: Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust. Tähtsamad kaubateed: Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse – sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. Allutas Saksa feodaalid oma võimule. Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega.
annaabi.ee 
