väljendavate sõnadega thisthat todaythat day thesethose tomorrowthe next day herethere yesterdaythe day before nowthen last nightthe previous night agobefore next week/year jne. the following week/year jne. Kui saatelause verb on ühes oleviku või tuleviku ajavormis, ei muutu kõnet kaudselt edasiandva verbi aeg Kaudses kõnes kasutatakse verbi says to / say to asemel sageli verbi tell, millele järgneb kaudsihitis ja seejärel sihitislause .Verb say jääb küll püsima, kui ei ole märgitud isikut, kelle poole pöördutakse : 1.He says to me, "I always drink tea." He tells me that he always drinks tea 2.He says, "I am hungry." He says that he is hungry Direct speech Indirect speech Tom said,"i like your car." Tom said that he liked my car Joe said to me,"Mary is Joe told me that mary was leaving leaving next week." next week
Objects Joe gave me (IO) a present (DO). indicate the direct and indirect recipients of actions. Objects are made up of noun phrases. direct object otsesihitis Refers to the noun phrase indicating the entity directly I (S) cut (V) my finger (O). affected by an action. (cf. Indirect object) indirect object kaudsihitis Refers to the indirect recipient or beneficiary of an The teacher (S) gave (V) the pupils action which has a direct recipient. An indirect object (IO) some homework (DO). (IO) always co-occurs with a direct object (DO). adverbial, adverbial määrus, adverbiaal Any word, phrase or clause that functions like an A dog quickly ate my homework in
Martin Ehala (,,Eesti keele suhtluslävi", ,,Eesti keele struktuur"): A- ja B-tüvi, kahest tüvevariandist lähtuv vormisüntees. Mati Hint: morfoloogia muutumine. Kaasrõhu üldistumine 3. silbile vormid nagu kontserdite, kunstnikute. Sõnade jaotamine muutkondadesse: J.V. Veski, P. Alvre, E. Muuk, Jaak Peebo, Ü. Viks, T.-R. Viitso, V. Tauli. Süntaks Kooligrammatikad Lauri Kettuneni süsteemi põhjal. Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis, määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.) Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika.
J.V. Veski (- tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. On alustatud sõnamoodustuse tervikkäsitluse koostamist (Reet Kasik). Süntaks Kooligrammatikad Lauri Kettuneni süsteemi põhjal. Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis,; määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa.. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.) Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika.
Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. On alustatud sõnamoodustuse tervikkäsitluse koostamist (Reet Kasik). Süntaks Kooligrammatikad Lauri Kettuneni süsteemi põhjal. Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis,; määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa.. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.): Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika.
we meie us meid;meile Mitmus you teie you teid;teile they nemad them neid, neile Kasutamine Alusekääne I like icecream. They go to school five days a week. Sihitisekääne · Otse või kaudsihitis Susy would like to see you today. Give me a kiss! Call them and ask what is going on. · Eessõnade järel Everything depends on me. Listen to us! 2. Omastavad asesõnad (possessive pronouns) Isikulised asesõnad Omadussõnaline vorm Nimisõnaline vorm
annaabi.ee 
