koos maksude ja erisoodustusega (Alver & Reinberg, 2002, lk 52). 9 Kaudkulud on kulud, millel puudub vahetu seos objektiga ja mida pole mingil põhjusel otstarbekas liigitada otsekuludeks (Alver & Reinberg, 2002, lk 53). Kaudkulusid nimetatakse ka üldkuludeks. Kaudkulud on tehtud enamasti rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks (va juhul kui toodetakse ühte liiki tooteid) ja seetõttu ei ole põhjendatud kaudkulu arvestamine ainult ühele kuluobjektile. Kuna kaudkulusid ei saa arvestada otse kuluobjektile, siis neid jaotatakse kuluobjektidele kasutades kulukäitureid. Oluline on, et kaudkulud oleksid võimalikult loogiliselt ja põhjendatult jaotatud kuluobjektile. (Karu, 2008, lk 111) Objektile kantakse kulud teatud subjektiivse jaotusbaaside alusel (Haldma, Karu, 1999, lk 50). Kaudkulude jaotuse aluseks võib olla näiteks põhimaterjalide maksumus, põhitööliste töötasu,
Sihthind- turul nõudluse pakkumise tulemusena kujunenud müügihind, millega kliendid on prognoosidest lähtuvalt valmis ostma eelarvestatud koguse tooteid. Kuluarvestuse süsteemi 3 komponenti: 1) Kululiikide arvestus-> mis liiki kulud tekivad. Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Eesmärk: 1. Vara hindamine (aegunud- ja mitteaegunud kulud; toote- ja perioodikulu; tootmiskulude elemendid) 2. Kulud otsustusprotsessi tarvis( muutuvkulu-püsikulu; otsekulu- kaudkulu; oluline-ebaoluline kulu; varemtehtud e. pöördumatu kulu; alternatiivkulu e. loobumiskulu; täiendkulu) 3. Kulu kontrollimiseks (mõjutatav- ja mittemõjutatav kulu; muutuv-püsikulu) 2) Kulukohtade arvestus-> kus kohas kulud tekivad. Kulukoht on allüksus, seade või töötaja, mille kohta kulud kogutakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade arvestuses on võtmeküsimuseks põhjendatud
muutus. Tegelikult on enamik pusikuludest etappkulud, kuigi suurte vahemikega: naiteks tootmishoone kuttekulud on kull fikseeritud, kuid mingist tootmismahu tasemest alates tuleb laieneda teise hoonesse ning kuttekulud suurenevad jargmisele fikseeritud tasemele. 46. Otsesed kulud ja kaudsed kulud Otsekulu on kulu, mida saab seostada kuluobjektiga (tootega, kliendiga, tegevuskohaga jne). Otsekulud on naiteks konkreetse tootega seotud tööjõu- ja materjalikulu. Kaudkulu on ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkulud võivad olla ettevõtte juhtimise või arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Otsekulude ja kaudkulude erinevused sarnanevad muutuv- ja pusikulude erinevustega, kuid see ei tahenda, et kõik otsekulud on muutuvkulud ning kõik kaudkulud on pusikulud. Naiteks kui seadmega valmistatakse uhte toodet, on selle hoolduskulu uhelt poolt pusikulu aga teiselt poolt toote otsekulu. Kui sama seadmega
konkreetse lõpptootega. Perioodikulud e. mittetootmiskulud on müügi - ja administratiivtegevusega ning finantseerimisega seotud kulud. Need kulutused kajastatakse kuludena kasumiaruandes samas perioodil kui nad tehakse, sest pole eeldust arvata, et need kulutused genereerivad tulu ka tulevikus. Tellimuse põhine omahinna leidmine e. tellimuspõhine kuluarvestus Vajalikud mõisted: kuluobjekt, otsekulu ja kaudkulu. Lisaks: Kulude kogum (cost pool) - kulude grupeerimine mingi ühiku kohta. Kulude kogum võib olla väga lai (terve ettevõte) või ka väga kitsas (müügimehe auto) Kulude jaotamise alus (cost-allocation base) – faktor, millega tavaliselt jagatakse kogukulud, et seostada kaudkulud mingi kuluobjektiga. See faktor võib olla rahaline (otsene tööjõukulu) või ka mitterahaline (läbitud kilomeetrid) Tellimuse kulud – 1 Vt ka Raamatupidamise seadus ja RTJ 4
muutuvkulu komponenti. Niisugusteks kuludeks on näiteks telefonikulu, milles sisaldub püsiv kuutasu püsikuluna ja minutitasu muutuvkuluna. Otse- ja kaudkulud Kulusid võib liigitada otsesteks ja kaudseteks kuludeks: · otsekulu on kulu, mida saab seostada kulukandjaga (tootega, kliendiga, piirkonnaga jne). Otsekuludeks võib olla näiteks tootega seotud materjalikulu, kliendiga seotud reklaamikulu; · kaudkulu on kulu, mida ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkuludeks võivad olla näiteks ettevõtte juhtimisega seotud kulud, arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Kuigi võib tunduda, et otsekulusid saab samastada muutuvkuludega ja kaudkulusid püsikuludega, ei ole see siiski täpselt nii. Mõlemad liigitused toimuvad erinevate kriteeriumide alusel. Näiteks kui seadmega toodetakse ühte toodet, on selle hoolduskulu ühelt poolt püsikulu, aga teisalt toote otsekulu
astmeline käitumine (tootmise muutumisel ühevahetuselisest kahevahetuseliseks osutuvad põhitöötajate palgakulud astmelis-muutuvkuludeks ja abitöötajate palgad astmelis-püsivkuludeks). 28. Kulude liigitamine arvestusobjektiga seotusest lähtuvalt (kulukandjale e. kuluobjektile kirjendamise viis aluseks). Otsekulud- mis saab otseselt kanda arvestusobjektile või kulukandjale ( tootele, kliendile) Nt. toorme või põhimaterjali maksumus, põhitööliste palk. Kaudkulu- kulu, mida ei saa otseselt seostada kulukandjaga. On seotud mitme tooteliigiga Nt. ettevõtte juhtimisega seotud kulud, arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Kaudkulude jagamiseks töötatakse välja jaotamisalus, mille alusel toimub kulude jagamine mitmele tooteliigile. Otsekulusid ja muutuvkulusid ei saa samastada kaudkulude ja püsikuludega kuna nendeks kulude liigitamise alused on erinevad. Nt. kui seadmega toodetakse ühte toodet on selle hoolduskulu endiselt
annaabi.ee 
